Stalagmiidid - karstikoopa põrandal olevad sambakujulised tilkekivid Kuidas tekib põhjavesi? Osa vihma- ja lumesulamisvetest imbub maapinda ja jääb kivimite lõhedesse, pooridesse ja tühimikesse. Nimeta maapealseid ja maaaluseid karstivorme Maapealne - kuristu Maa-all - karstikoopad Mis põhjustavad maalihet? Pärast vihma muutub pinnas mäenõlval raskeks põhjavee mõjul ja vajub allapoole. Kus on lainete purustav mõju e. murrutus kõige suurem? Merre ulatuvatel poolsaartel ja neemedel Kus on Eestis lainete mõjul tekkinud järsakud? Osmussaarel, Rannamõisas, Väike-Pakri saarel Kuidas tekivad maasääred? Tuuled puhuvad piki randa ja panevad vee ühes suunas liikuma, kusjuures setted kanduvad kaugele merre. Fjordirannik - kõrge kaljune rannik, mis on liigestatud kitsaste, sügavate ja kaugele maismaasse ulatuvate lahtede poolt. (Skandinaavias) Skäärrannik - sellisele rannikule on iseloomulikud rohked kõvadest kivimitest
tekkinud õõsi, mida nim. murrutuskulpadeks. Nt. Suurupi pls. põhjarannikul olevas murrutuskulbas on 6,5 m sügavune ja suudmes 2,5m kõrgune samanimeline koobas. Murrutuse kestmisel taanduvad järsakud aegamööda maa suunas ja nende jalamil kujuneb tasane, veidi lainjas või mügerik murrutus ehk abrasioonilava. Murrutus on kõige tugevam merre ulatavatel neemedel, nende vahelistes lahtedes toimub setete akumulatsioon. 2. Lainete kuhjaval tegevusel ehk akumulatsiooni tulemusel. Merelisi kuhjevorme leidub Eestis märksa enam kui kulutusvorme. Eesti vanadel randadel on settimine toimunud peamiselt tugevasti liigestatud lahelisel laugrannal, mida iseloomustab väikese kaldenurgaga rannanõlv ning madal rannikumeri. Kuhjevormid: 1. Kuhjelised rannaterassid On eestis levinuimad rannakuhjevormid
Tavaliselt olid värvitud punkakaks või pruunikaks või kaunistatud mimevärvilise lillkirjaga. 19.saj teisel poolel oli kõtge tavalisem magasmisase juba voodi. Sajandi lõpus tulid ka pikemad voodid, paiguti hakati tegema ka lahtitõmmatavaid kahe poolega ehk kuue jalaga voodeid. Imikute magamisasemena tuli jalashäll. Kõige tavalisemaks istmeks sai kiiresti juba varem tuntud raamkonstruktsiooniga tool. Hiiumaal ja Põhja-Eesti neemedel ilmusid söögilaua taha endise seinapingi asemele seljatoega pingid (puust sohvad), tegema hakati ka kiiktoole. Söögilaua puhul hakati valmistama laudu, mille jalad olid tapitud lauaplaadi alla kinnitatud põõnadesse. Saaremaal kasutati ka kapplaudu. 19.saj lõpuks said kogu maal üldkasutatavaks nelja püstjalaga ühendatava raami peale kinnitatud lauaplaadiga ja tavaliselt sahtliga lauad. Oluliselt rikastusid taluelamus ka kappide poolest. 20
Kaasaegne Eesti rannik on madal. Rannanõlva kallakus varieerub laiades piirides ning mõjutab seega erineval määral ranna morfo-litodünaamikat ning selle arengut. Kaasaegsel rannal algse reljeefi nõlva kallakus ei saavuta sellist kõrgust, mis lubaks eeldada süvaveelise ranniku olemasolu. Madal rannik jaguneb lausk- ja järsakrannaks. Eesti rannajoone klassifikatsioon põhineb kontseptsioonil, et lainetus õgvendab algselt ebakorrapärast rannajoont – neemedel toimub murrutus, lahtedes enamasti setete kuhjumine, võimalik on ka nimetatud protsesside kombineerumine. Suur osa rannikust (77%) on ebakorrapärane, neemede ja lahtedega kas tugevates aluspõhjakivimites (nt Lahepere laht) või pudedates kvaternaarisetetes (nt Lahemaa lahed). Põhja-Eesti pankrannik (klint) on Ontika ümbruses murrutuse tagajärjel õgvenenud, samas Narva lahe idaosas esineb õgvendunud kuhjerannik. Erosiooni ja sedimentatsiooni
Pariis hakkas all ärkama. Selles heledas ja puhtas valguses paistsid eredalt silma majade idapoolsed küljed. Tornide hiiglavarjud roomasid katuselt katusele, suure linna ühest otsast teise. Mõnes linnajaos oli juba kuulda kõnekõma ja lärmi, ühest kohast kostsid tornikella helinad, teisest kohast haamri-löögid, kolmandast sõitva vankri kolin. Siin-seal katuste kohal tekkis suitsukiharaid nagu määratu vulkaani lõhedest. Kobrutades rohkete sillasammaste juures ja paljude saarte neemedel, sillerdas jõgi hõbedaste voltidena. Teispool linnamüüre kadus pilk suure helvendava udusõõri taha, kust ähmaselt paistsid lagendike ebamäärased jooned ja mäenõlvade kaunid ku-merused. üle pooleldi ärganud linna levis iga laadi hääli. Idapoolsest taevast ajas hommikutuul valgeid pilveudemeid üles, kiskudes neid lahti mäenõlvakute uduvillaku küljest. Mõned piimakruusidega eidekesed näitasid Jumalaema 485
annaabi.ee 
