Soolise diferentseerumise häired, põhjused, mõned näited Aju soolised erinevused, aju maskuliniseerumist määravad tegurid 7. Endoderm Endoderm varajases arengus a. Primitiivne endoderm b. Parietaalne endoderm c. Vistseraalne endoderm (k.a DVE ja AVE roll embrüo arengus) d. Definitiivne endoderm Ürgsool (ees-, kesk- ja tagasool; oraalplaat, Rathke tasku) Neel (neelutaskud ja mis neist areneb) Seedekulgla areng Maksa ja sapipõie ning pankrease areng Kopsude areng 8. Jäseme areng Jäsemeväli kui morfogeenne väli Millised rakud on olulised jäsemepunga tekkeks? Kuidas Hox perekonna geenid mõjutavad jäseme arengut? Kuidas mõjutavad jäsemepunga teket ning jäseme arengut FGF8 ja FGF10? Apikaalse-ektodermaalse valli (AER) ning selle all paikneva mesenhüümi roll
piirkonnaks. Kesksool on ühenduses rebukotiga. Eessoole eesmine osa on blokeeritud ektodermaalse plaadiga oraalplaadiga ehk stomodeumiga (suuava tekkeks see lõheneb) Oraalplaadi ektoderm on otseses kontaktis neutraalse ektodermiga (aju ektoderm) ning need kaks ektodermi interakteeruvad, moodustades Rathe tasku areneb hüpofüüsi näärmeline osa (selle neutraalne osa areneb vaheajust) · Neel (neelutaskud ja mis neist areneb) Neel järgneb suuõõnele. See kujuneb ekto-, meso- ja endodermist, moodustades neelukaared ja taskud. Neelutaskud neelu endodermaalne osa, imetajatel on 4 paari neelutaskuid. Neist areneb: 1. paar keskkõrva kuulmekanalid/ õõnsused, kuulmetõri 2. paar mandlite areng; paari ühinemisel mood allapoole kilpnääre 3. paar tüümus ja 1.paar kõrvalkilpnäärmeid 4. paar 2.paar kõralkilpnäärmeid
kesksool ühenduses rebukotiga (inimesel 18.arengupäeval). Eessoole eesmine ots on blokeeritud ektodermaalse plaadiga – oraalplaadiga. See lõhkeb suuava tekkimiseks (inimesel 22.arengupäev). Oraalplaadi ektoderm on otseses kontaktis neuraalse ektodermiga. Need kaks ektodermi interakteeruvad omavahel moodustades Rathke tasku, millest areneb hüpofüüsi näärmeline osa (inimesel 28.arengupäev). Ürgsoolest areneb seedeelundkond ja hingamiselundkond Neel (neelutaskud ja mis neist areneb) Neel järgneb suuõõnele. Neelu endodermaalne osa on neelutaskud (imetajatel on neid 4 paari). Esimesest paarist lõpustaskutest kujunevad kuulmetõrved, teine paar lõpustaskuid kasvab kinni, täitub lümfaatilise koega ja moodustab kurgumandlid. Kolmanda ja neljanda lõpustasku dorsaalsed osad arenevad tüümuseks ja ventraalsed osad neljaks kõrvalkilpnäärme sagaraks. Viimased liituvad kilpnäärmega, mille alge
areneb kusepõis ja kusiti); kloaagi membraani piirkonnas kohtuvad ekto- ja endoderm, tekib ürgne pärak e proktodeum pärasool/urogenitaalsiinus - areneb allantoisist (kloaagi osa), sellest tuleb kusepõis ja kusiti; vahesein jaotab kloaagi kaheks - urogenitaalsiinuseks ja pärasooleks kusepõis/kusiti areng - arenevad kloaagi osast allantoisist; vahesein jaotab kloaagi kaheks - urogenitaalsiinuseks ja pärasooleks Neel: neelu/lõpuskaared, neelu/lõpuspilud ja lõpustaskud e neelutaskud – lõpustaskute derivaadid (katsu meelde jätta millisest paarist mis struktuurid arenevad: nt tüümus, kurgumandlid, kõrvalkilpnäärmed, kuulmetõri jne) Neel - neelu piirkonnas kujuneb ektodermist, mesodermist ja endodermist lõpuskaared ja lõpustaskud Lõpustaskud ehk neelutaskud - (tekivad endodermist) lõpustaskute derivaadid: - 1. paar - keskkõrva trummiõõs ja kuulmetõri - 2. paar – kurgumandlid - 3. paar - tüümus, 1
Imetajatel jaotab vahesein kloaagi kaheks: urogenitaalsiinuseks ja pärasooleks Urogenitaalsiinusest areneb nii kusepõis kui kusiti (isastel ka bulboretraalnäärmete ja eesnäärme epiteel; emastel vastavalt Bartholini ja Skene näärmete epiteel) nefriline e wolffi juha → sealt kusejuha → metanefrogeenne mesenhüüm: → pärisneer + kusejuha 78. Neel: neelu/lõpuskaared, neelu/lõpuspilud ja lõpustaskud e neelutaskud – lõpustaskute derivaadid (katsu meelde jätta millisest paarist mis struktuurid arenevad: nt tüümus, kurgumandlid, kõrvalkilpnäärmed, kuulmetõri jne) Suu/neel Imetajatel hambad ja süljenäärmed ning eesmised maitsepungad on ektodermi päritolu, samas tagumised maitsepungad ja osa tagumisi süljenäärmeid endodermi päritolu 48 Suuõõnele järgneb neel. Neelu piirkonnas kujuneb ektodermist,