See tähendab üle 10 sekundi kestvat hingamiskatkestust, mis võib une ajal palju kordi korduda. Katkestusega kaasneb rahutus, häälekas norskamine, öine higistamine ja hommikune peavalu. Järgmisel päeval vaevab patsienti ülemäärane päevane väsimus ja isegi mälu halvenemine. Seisundi kohta kasutataksegi nimetust uneapnoe sündroom. Uneapnoe sündroomi tähtsaim põhjus on ülemiste hingamisteede ummistus, mida põhjustab keele- ja neelulihaste ajutine lõtvumine. Lastel võivad sündroomi põhjuseks olla üksnes suurenenud kurgumandlid või adenoidid ja see kaob nende eemaldamisel. Põhjus võib peituda ka peaaju hingamist reguleerivates osades. Sel juhul on tegemist trentraalse uneanoe sündroomiga. Enamik uneapnoe sündroomi põdevatest patsientidest on tüsedad, mis tõttu esimeseks ravivõtteks on kõhnumine. Ravi on põhjendatud, sest sündroomiga kaasneb sageli
Aferentsed stiimulid: toidu lõhn, maitse, mälumine, tingitud refleksid. Karnivooridel saagi ründamisel süljenõristus sümpaatiliste närvide kaudu beeta- adrenergiliste retseptorite vahendusel. Endokriinne regulatsioon puudub (erand seedenäärmete seas!) 7. Neelamine ja söögitoru talitlus. Toidupala lükkamine keele abil kurku (tahtlik), edasi reflektoorne, 20-30 lihase koordineeritud talitlus. Reflektoorne kõrikaane tõus ja trahhea sissepääsu sulgemine; hingamine peatub. Neelulihaste kontraktsioon ja toidu lükkamine söögitorusse. Söögitoru talitlus: Kaks lihaskesta, loomadel suures osas vöötlihaskiud. Peristaltika 0,5-1 m/s. Söögitoru/mao sfinkter avaneb neelamise ajal. Paljudel loomadel söögitoru siseneb makku terava nurga all (eriti hobune), seega mao täitumisel toidu oksendamine võimatu. 8. Seede ühekambrilises maos: maonäärmed ja maonõre koostis ja omadused. Maonõre sekretsiooni regulatsioon.
lihaskiht arenenud – võib neelata ka teravaid esemeid! Lihaskest: tavaline, algul vööt-, lõpus silelihaskoest. Neelamine: Neelamiseks nimetatakse toidupala viimist suust makku. Neelamine toimub läbitavate organite seinte lihaste poolt tekitatud peristaltilise laine jõul. Neelamisel on 3 faasi: I faas: suus formeeritud toidukämp surutakse keele ja suulae lihaste abil suust neelu; tavaliselt reflektoorne, kuid vajadusel tahtele alluv; kestus ca 1 sek. II faas: toidukämp viiakse neelulihaste abil neelu suuosast söögitorusse; reflektoorne; kestus alla 1 sek. III faas: toidukämp viiakse söögitoru lihaste abil makku, reflektoorne; kestus 2... 8 sek, olenevalt toidupala iseloomust – kuiv toit aeglasemalt, vedelik kiiresti jne. Magu (gaster, ventriculus). Mao asend ja kuju: Magu asub kõhuõõnes, diafragma all; suurem osa - 5/6 - vasakul pool keskjoont; algab ca XI rinnalüli kõrgusel (söögitoru suubumiskoht!), lõpp ca I – II nimmelüli kõrgusel (üleminek peensooleks!).
täispuhumine ja õhu liigutamine ühest põsest teise, torus huulte liigutamine külgedele • Keeleluu liikuvuse vähenemine • Keele, keeleluu ja kõri ülesse ja tahapoole liikumise vähenemine • Vähenenud salivatsioon • Sensoorika: keele eesmise ⅔ maitsetundlikkus • Vähenenud teadlikkus ja tundlikkus olemasolevast boolusest • Potentsiaalselt hilinenud neelufaas IX Keele-neelunärv (lad.k. nervus glossopharyngeus) • Motoorika: kurgurefleksi vallandumine- Vähenenud neelulihaste kokkutõmbed • Sensoorika: kurgurefleksi vallandumine, keele tagumise ⅓, suuõõne ja kurgukaarte tundlikkus, olemasolevate jääkide spontaanne eemaldamine (köha) • Neelufaasi hilinemine X Uitnärv (lad.k. nervus vagus) • Motoorika: hääle kvaliteet, tahtlik köha, kõrisulghäälikute moodustamine • Vähenenud kõri sulgumine • Ülemise söögitoru sfinkteri avatuse või avatuse kestvuse vähenemine
annaabi.ee 
