pikim lihas, oga-, pool-oga, -rihmlihas). - lateraalsed harud: - nahk - mediaalne nahaharu - lateraalne nahaharu nimmenärvid – nn. lumbales * dorsaalsed harud: - mediaalsed harud - selgroo ümber asuvad lihased - lateraalsed harud - nahk - mediaalne nahaharu - lateraalne nahaharu I kaelanärvi vent haru neelulihased, peapikklihas, peasirglihas, kilpnääre II kaelanärvi vent haru: * suur kõrvalestanärv – n. auricularis - kõrvalesta nahk magnus - kõri * kaelaristinärv – n. transversus colli III-V kaelanärvi vent haru kaela lihased & nahk, turja nahk rangluuülesed närvid – nn. õlaliigese ja rinnapiirkonna nahk supraclaviculares abaluuülene närv – n
kiud pisaranäärmele, lõuaalusele ja keelealusele süljenäärmele VIII esiku-teonärv sisekõrva esik - tasakaaluerutused sisekõrv - kuulmiserutused IX keele-neelunärv sens. maitsetunlikkus keele tagaosast mot. kurgu- ja neelulihased *veget. kiud kõrvasüljenäärmele X uitnärv sens. väliskuulmekäik,neel, kõri,keele tagaosa n. vagus peaaju kõvakest mot. kõri, pehme suulae ja neelu lihased *paras.kiud kilpnäärmele, müokardile, söögitorule,
vähemalt kahe näpu näpuotstega. Ära katsu pulssi pöidlaga, võid hakata tundma enda pulssi. 2. Katsu vähemalt kümne sekundi jooksul, sest pulss võib olla väga aeglane. 3. Katsu ainult ühelt poolt korraga. · Pulss kiire >100. · Pulss normaalne 60-80. · Pulss aeglane <50. · Pulss puudub. Imikutel loetakse kuni 120 korda pulssi veel normaalseks. 3. Esmaabi andmine teadvuseta inimesele lämbumisohu korral Teadvusetul kannatanul lõõgastuvad neelulihased, selili asendis langeb lõtv keelepära vastu neelu tagaseina ja sulgeb hingamisteed. Hingamisteid võivad sulgeda ka võõrkehad (hambaprotees, toidupalad, närimiskumm, puuviljade kivid, veri, oksemassid jm). Kui hingamisteid ei vabastata ja takistusi ei kõrvaldata, siis inimene lämbub hapniku puudumise tõttu mõne minutiga. Hingamisteede avamiseks surutakse kannatanul pea maksimaalselt kuklasse, selle võttega kerkib keelepära ise üles ja hingamine võib taastuda.
Skeletilihaskude (textus muscularis Südamelihaskude (textus Silelihaskude (textus muscularis striatus skeletalis) muscularis striatus cardiacus) nonstriatus s. levis) tahtele alluv ristivöötsusega lihaskoe tahtele allumatu lihaskoe liik tahtele allumatu lihaskoe liik liik skeletilihased, silma-, keele-, müokardi ja südame lihaskest seedekanali, hingamisteede, kuse- ja neelulihased, diafragma suguorganite, vere- ja lümfisoonte seinas koosneb pikkadest silindrijatest koosneb südamelihasrakkudest = iga rakk sisaldab ühte tuuma, paikneb hulgituumalistest lihaskiududest, kardiomüotsüütidest, liituvad raku kõige jämedama osa keskel
mine kahjustab väga kiiresti inimese suhu- või suust-ninna-meetodil. Sel- elutähtsaid organeid, eriti tundlik on leks asetab abistaja ühe käe kannatanu hapnikupuuduse suhtes aju. otsmikule ja kallutab tema pea taha- poole. Teise käe sõrmedega tõstab ta Teadvusetul kannatanul lõõgastuvad kannatanu alalõua ülespoole. Seejä- neelulihased, selili asendis langeb lõtv rel hingab abistaja ise sügavalt sisse, keelepära vastu neelu tagaseina ja sul- surub oma suu elustatava suule ning geb hingamisteed. Hingamisteid või- puhub tugevalt ja järsult oma välja- vad sulgeda ka võõrkehad (hamba- hingatavat õhku kannatanu kopsu- protees, toidupalad, närimiskumm,
annaabi.ee 
