Soome nõiad tõstsid aga tormi, tüürimees kaotas kursi ja nõnda 7 ööd ja päeva. Kui torm väsis tuli nähtavale võõras rand. Nad randusid ja läksid võõrsit uurima. Leiti üksik talu ketrava neiuga ja taadiga kel nimeks Lapu tark. Kalevipoeg talle MO jutu pajatas ja teed küsis. Lapu tark soovitas koju tagasi sõita aga Kalevipoeg tarka moosis temaga kaasa tulema ja nii ka läks. *Varrak ka kaasa võeti, kes nüüd tüürima hakkas. Korraga nad neelukohta sattusid, kust aga eluga pääsesid. Purjetades aga põhja poole Sädemete saar paistma hakkas. Sulevipoeg saarele ruttas, kuid siis pea laevale tagasi tulehaavu ravima tuli. Samal ajal ka Kalevipoeg ja kannupoiss saarele läksid, kus kannupoiss aga ära kadus. Kõik koos teda laevalt hüüdsid, kuid valge linnuke tõi uudist, et kannupoiss näkineiu meelitusel ilusale saarele igaveseks jääb. *Sõites edasi jõudsid nad maale kus kuked kulda söövad
Päike paistis ja maa hakkas paistma. Nad jõudsid Lapu randa. Kalevipoeg koos kolme seltsimehega käisid ees ja otsisid talu. Lõpuks leidsid ühe. Kalevipoeg astus sisse ja tunnistas taadi Lapu targaks, küsis sellelt, kuidas ta saaks ilmalõppu. Lapu taat lubas Kalevipoja koju juhatada, mitte edasi lasta, kuna paljud surid sellel teel. Lõpuks Kalevipoeg moosis taadi ära, ning see läks nendega kaasa. Mitu ööd ja mitu päeva liikus laev edasi, kuni lõpuks sattus lainte langul neelukohta. Targad tegid laeva külge peibutise. Vaal tuligi ja võttis sellest kinni ning vedas laeva neelust välja. Laev oli veel mitu ööd ja päeva sõitnud, kui jõudsid Sädemete saareni, Sulevipoeg tahtis ise ees minna maad avastama. Sulevipoeg sattus leekide keskele, sai kõrvetada lõpuks taganes tagasi laeva, aga kannupoiss oli näkineitsi meelitusel ära eksinud. Kalevipoeg ja teised heitsid siis põõsa varju puhkama, neid äratas tugev tütarlaps, kes oli
kuu ja päike. Laulusse sekkub Kalevipoeg, piiga põgeneb. Ilmub taat, kes osutub Lapu targaks. Kalevipoeg küsib temalt teed ilma otsa. Lapu tark ütleb, et siit küll sellist teed ei leia. Need, kes otsinud ilma otsa, tühja tuult on tallanud. Tark soovitab tal koju tagasi pöörduda, kuid Kalevipoeg ei jäta jonni. Pakub targale palka, mida see nõab, et aga ilma otsa leiaks. Varrak asubki tüüri. Laev satub neelukohta, kust Varrak ta vaala abil välja aitab. Siis märgatakse Sädemesaart, mida Kalevipoeg tahab vaatama minna. Varrak ei soovita saart külastada, kuid Sulevipoeg läheb siiski. Saarel on tuld purskavad mäed, mis Sulevipoja peaaegu ära küpsetavad. Kannupoiss jääbki kadunuks, kuna on näkineitsi meelitusel enesele meelepärase elupaiga leidnud. Mehed on jõudnud hiidude maale, kus peretütar nad kapsalehtede vahelt puhkamast leiab ja põlle sees koju kannab
aas- tal gallialaste priimase tiitli, millega temast juriidiliselt^ sai Prantsuse ülempiiskop. Louis XI Prantsuse kuningas a. 1461--1483, sundis vajõul kuulekusele suurvasalle, kelle omavahelised võitlu-fl sed lõhestasid Prantsusmaad. Charles Südi -- Burgundia hertsog, oli Louis XI kardetavaim võistleja ja alustas 1404. aastal kuninga vastu ava- likku sõda. Sai surma otsustavas Nancy lahingus. Skülla ja Harübdis -- antiikajal nimetati nii vastamisi asuvat kari ja neelukohta Sitsiilia väinas. Homerose lugu-laulus «Odüsseia» on need kujutatud koletistena, kellel käest kangelane Odüsseus vaevu pääseb, jäädes aga ilmal laevast ja kaaskonnast. ... kes juba alla olid neelanud nii Nemours'i hertsogi kui 496 ka Saint-Poli konnetaabli. -- Nemours'i hertsog oli üks kuningavastase kõrgaadli organisatsiooni Rahva Hüvangu Liiga juhte, kes hukati a. 1477. Saint-Poli konnetaabel -- sama liiga liige. Oli vaheldumisi Charles Südi ja Louis XI poolehoidja