tsükli juures kas metüül või aldehüüdrühm, *V tsükkel on lisa tsükkel, *IV tsüklis o üks kaksikside taandatud ja juurde liitunud pikaahelaline fütüülrühm, *aromaatsus muudab klorofülli efektiivseks nähtava valguse neelajaks, *tasapinnaline. 600 700 nm juures toimub klorofülli neeldumine; karotenoidid 400 - 500 nm. 5.Abipigmendid laiendavad veelgi neeldumisriba sellistel spektritel, kus klorofüllid ei neela. *Karotenoidid toimivad ka fotoprotektoritena, lõhustades fotoergastamisel tekkivaid reaktiivseid hapniku osakesi e. vabu radikaale. *Fükobiliinid e fükotsüanobiliinid vetikates. 6.Valgusraktsiooni ül: *toota energia kandjat ATP (ADP fosforrüülimine); *toota redutseerijat taandatud NADPH; *hapniku formeerimine. Pimereaktsiooni ül: CO2-st orgaaniliste ühendite süntees. 7
2. FS valgus- ja pimedusreaktsioonide iseloomustus ja üldvõrrandid. Mis on elektronide doonoriks taimedes toimuvad FS-s? Kust pärineb vabanev hapnik? 3. Klorofüllid ja abipigmendid molekulide ehitus, neeldumismaksimumid, roll FS-s. Mõisted valgustneelav kompleks ja reaktsioonitsenter, nende ehitus ja funktsioneerimine. Kloroplastides leidub alati nii klorofülli a kui b vorm. Kõrgemates taimedes on a ja b vormi suhe 2:1. Mõlema vormi olemasolu rakus laiendab neeldumisriba ning organism on võimeline kasutama valgusenergiat laiemas nähtava valguse spektrialas. Klorofüll on alati seotud spetsiaalsetele valkudele, mis orienteerivad klorofülli molekule üksteise suhtes ning kinnitavad membraanidele. Nii moodustuvad valgust absorbeerivad kompleksid. Fotosünteesi maksimumid asuvad spektri punases (lõpp) ja violetses osas (algus). 4. Fotosüsteemid I ja II, P680 ja P700 paiknemine, koostis, mida nad produtseerivad.
spektripiirkonnas väheneb heledus katvuse suurenedes ja lähisinfrapunases suureneb heledus koos katvuse suurenemisega. Lämmastikväetiste mõju heleduskordajate sesoonsele käigule: kesksuvel suurem odra katvus ja st suurem heleduskordaja lähisinfrapunases alas. Punases p-k on heledus kesksuvel suhteliselt vähe tundlik vilja LAI ja lämmastikväetise doosi suhtes, ainult 0-doos on teistest eristatav neeldumine klorofüllil on küllastunud, tuleks mõõta nt klorofülli neeldumisriba servas. Põllukultuuride spektraalse heleduse sesoonse käigu seaduspärasused: spektri nähtavas ja lähisinfrapunases osas on sesoonsed käigud vastupidised. Peamised tegurid, mis mõjutavad heleduse sesoonset käiku: katvus, LAI, lehtede klorofüllisisaldus, hõreda taimestiku puhul mullapinna niiskus. Monokultuuridel on mõnede fenofaaside saabumine sesoonsete muutuste kõveratel avastatav. Lähisinfrapunases spektri osas heleduse max isel vilja tihedust (LAI) ja seostub võimaliku saagiga
3. Klorofüllid on fotoreaktiivsed pigmendid. Planaarne, konjugeeritud asendatud tetrapürrooli tsüklite süsteem (kloriin). Fe on 2+ asendatud Mg . Pikaaehelaline ftüülrühm tagab rasvlahustuvuse ja võimladab ankurdada klorofülli membraan-valk komplekside külge. Aromaatsus muudab klorofülli efektiivseks nähtava valguse neelajaks. Kloroplastides leidub alati nii klorofülli a kui ka b vormi. Mõlema vormi esinemine laiendab veelgi neeldumisriba. Abipigmendid (ntks -karoteen) laiendavad veelgi neeldumisriba sellistele spektrialadele, kus klorofüllid ei neela. Karotenoidid toimivad ka fotoprotektoritena lõhustades vabu hapniku radikaale. Fotosüsteem koosneb sadadest valgustpüüdvatest klorofüllide ja abipigmentide molekulidest pluss mõni eriotstarbeline fotokeemiliselt reaktiivne klorofülli molekul nn reaktsioonitsenter. Valguskvant kantakse resonantsenergia teel ühelt klorofüllilt
See töötab ilmselt ergastuse ülehüpetel erinevate monomeeride ja erinevate Chl-valk-komplekside vahel. 3)Kui klorofüllis neeldub sinine kvant, siis ergastus relakseerub ülikiiresti esimesele ergastusnivoole. Defineerige fluorestsents. Miks on klorofülli fluorestsents punane? Fluorestsents on neeldunud valgusenergia uuesti väljakiirgamine fluorestsentsvalgusena. Klorofüll neelab sinise ja punase värvusega kvante ja klorofülli neeldumisspekter sisaldab seetõttu kahte laia neeldumisriba maksimumidega 450 nm (sinine) ja 680 nm (punane) juures. Klorofülli molekulis neeldunud lühema lainepikkusega] sinise valguskvandi suurem energiakogus hajub soojusena [ja nii sinise kui ka punase valguskvandi energiast jääb alles ühesugune punase valguse energiasisaldusele vastav kogus. Fluorestsentsvalguse kvandid on sellest pikema lainepikkusega (680 - 760 nm). Seega fluorestsentsvalgus on punase värvusega.
; dP kP C P ln( P / P0 ) T ln(T ) dC miinimumis (T 40%) 3.69 dT C kontenratsiooni mõõtmise viga on umbes kolm korda suurem, kui läbipaistvuse viga Küvettide puhastamine toimub metanooliga ja läätsede puhastamiseks ettenähtud materjalidega. proove soovitatakse vahetada süstlaga. Metoodika ainete kontsentratsioonide määramiseks 1. Tuleb valida sobiva lainepikkusega neeldumisriba (ei tohi kattuda solvendi ribaga, intensiivne) kirjandusest, vi otsese mtmisega. 2. Anorgaanilisi aineid saab määrata kompleksi moodustamisega sobiva ligandiga. 3. Solvendi valik vastavalt tema äralikesagedusele. 4. Lainepikkuse valiku filterfotomeetri jaoks saab teha kirjanduse abil vi spektromeetriga mtes. Alternatiiviks on katsetada mitmeid filtreid. 8 5
redokspotentsiaalidega +0.82, -0.05 ja -1,3 V -1,3 - 0,05 0,82 2. Nimetage mõni fotosünteesi valgusreaktsioonides osalev ühend/kompleks mis paikneb kloroplastide luumenis MSP - vett lagundav kompleks (PS II-s), plastotsüaniidid (PC). 3. Nimetage fotosünteetiliselt aktiivse valguse lainepikkuste vahemik ja nimetage pigmendid mis fotosünteesis kasutatavat valgust absorbeerivad Klorofüllidel Chla ja Chlb on kaks tugevamat neeldumisriba. Punases valguses 650-680 nm ja sinises (Soret riba) 430-470 nm. 4.Kuidas sõltub kvandi energiasisaldus footoni lainepikkusest? Kirjutage valem. Sõltub pöördvõrdeliselt: E=hc/ 5. Ultravioletseks kiirguseks loetakse footoneid lainepikkusega 10..400 nm Nimetage mõni UV kiirgust absorbeeriv ühend taimedes. Krüptokroom, antotsüaniin 6. Kirjeldage fükobiliproteiinide koostist, neeldumisspektrit ja millistes organismides esinevad.
6. Nimetage fotosünteetiliselt aktiivse valguse lainepikkuste vahemik ja nimetage pigmendid mis fotosünteesis kasutatavat valgust absorbeerivad Vetikatel ja tsüanobakteritel (sinivetikatel) on veel mitmeid teisi abipigmente, nagu fükobiliinid. · Fotosünteesil kasutatakse nähtavat valgust 400 700 nm. Aga taimekasvatuseks sobiva lambi spekter peaks olema tugev vahemikes 375-500nm ja 600-700nm Klorofüllidel on 2 tugevat neeldumisriba. Rohelistes klorofüllides Chl a ja Chl b on need punases (650-680 nm) ja sinises valguses (430-470 nm). Sinise valgusega ergastumisel kukub elektron kiiresti punase riba energiale ja ainult seda saab kasutada fotosünteesiks. · Taimede fotosünteesi tähtsaim pigment on klorofüll. · Et saada kasutada ka klorofüllis väheneelduvat rohelist ja kollast valgust, on kloroplastides nn abipigmendid nt karotenoidid
Olenevalt sellest,millise osa iga gaas moodustab kas õhu või ühikulisest ruumalast, väljendatakse tema suhtelist koostist kas massi või ruumala järgi . Gaaside omadused tulenevad nende aatomite ja molekulide ehitusest. Atmosfääri põhigaasidest ei neela lämmastiku molekulide kiirgust praktiliselt üldse ja hapniku molekulid “segavad” vaid väga lühilainelise kiirguse kohal. Tõsi , hapnikul on ceel kitsas neeldumisriba 760 nm lainepikkusel, kuid selleski takerdub tibatilluke osa saabuvast päikesekiirgusest. Kiirgust olulisel määral neelavaid lisandgaase nimetatakse kliimagaasideks, kuna nende sisalduse muutused atmosfäärus mõjutavad kliimat. Edaspidi moodustab atmosfäär Maa sisemusest väljaimbunud gaasidest ja selle koostis pidi olema ligilähedane praegusaja vulkaanigaasidele. Väga oluline makroevolutsiooniline sündmus oli fotosünteesi väljakujunemine 2,7 miljardi aasta eest,
annaabi.ee 
