Vaesunud mullad, erosioon, saaste- (tehnogeense saaste allikad, õhku paisatakse tolmu,C,Cl,N, raskmetalle, leelismetalle, mikroelemente- kantakse tuulega laiali, sademed kannavad maapinnale- mõjutab muldi, taimi ja toiduahelat), DEGRADATSIOON- viljaka mula, taimekoosluste ja tootmisvõimeliste ökosüsteemide hävitamine. *Ehitusd- vaadata kuhu ehitada, mulla koorimine. *Muldade ebaõige kasut- huumusesisaldus ja varu peavad jääma tasakaalu, väetamisel arvestada mulla neelamismahutavusega. *Masind- suurtraktorid, metsaveotehnika(muldade segipööramine, kinnitallamine, seisva pinnavee teke, anaeroobsed ting, vihmausside häv). *Maavarade kaevandamine, *Nõukogude armee saaste likvideerimine, *Klassikaline looduskaitse. *Rask-metallid õhus ja mullas- Kirde-E geokeemiline atlas. *PIIRNORMID- maksimaalselt lubatud piirväärtused, maailma eri paigus erinevad. *Põhjavee saastumine nitraatidega, õlidega, *Muldade leelistumine
b) LkII keskmiselt leetunud muld. E 5...15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. c) LkIII tugevasti leetunud muld. E>15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. Leetunud mullad on lõimiselt valdavalt liivad, vaid ca 10% ulatuses saviliivad. Veereziimilt parasniisked või põukartlikud. Happelise reaktsiooniga ja põllumaadena kasutamisel vajavad lupjamist. Madala huumusesisaldusega (tavaliselt alla 2%) ja toitainetevaesed mullad. Seoses madala huumuse- ja füüsikalise savi sisaldusega on väikse neelamismahutavusega. Kergesti haritavad, kuid harimisõrnad. Puistu boniteet männienamusega metsades suhteliselt kõrge, I-II klass. Põllumuldade keskmine boniteet on 35...45 hp. Leetunud mullad moodustavad kogu Eesti maast 3% ja põllumuldadest 3,3%. Umbes ¾ leetunud muldadest on metsade all. Peamised levikualad Kagu-Eestis, vähem Põhja-Eestis (Kunda ümbrus). 3. Gleistunud leetunud mullad. a) Gleistunud näivleetunud mullad LPg. Lisaks perioodilisele ülaveele põhjustab liigniiskust ka moreentasandike
b) LkII keskmiselt leetunud muld. E 5...15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. c) LkIII tugevasti leetunud muld. E>15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. Leetunud mullad on lõimiselt valdavalt liivad, vaid ca 10% ulatuses saviliivad. Veereziimilt parasniisked või põukartlikud. Happelise reaktsiooniga ja põllumaadena kasutamisel vajavad lupjamist. Madala huumusesisaldusega (tavaliselt alla 2%) ja toitainetevaesed mullad. Seoses madala huumuse- ja füüsikalise savi sisaldusega on väikse neelamismahutavusega. Kergesti haritavad, kuid harimisõrnad. Puistu boniteet männienamusega metsades suhteliselt kõrge, I-II klass. Põllumuldade keskmine boniteet on 35...45 hp. Leetunud mullad moodustavad kogu Eesti maast 3% ja põllumuldadest 3,3%. Umbes ¾ leetunud muldadest on metsade all. Peamised levikualad Kagu-Eestis, vähem Põhja-Eestis (Kunda ümbrus). 3. Gleistunud leetunud mullad. a) Gleistunud näivleetunud mullad LPg. Lisaks perioodilisele ülaveele põhjustab liigniiskust ka moreentasandike
b) LkII keskmiselt leetunud muld. E 5...15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. c) LkIII tugevasti leetunud muld. E>15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. Leetunud mullad on lõimiselt valdavalt liivad, vaid ca 10% ulatuses saviliivad. Veereziimilt parasniisked või põukartlikud. Happelise reaktsiooniga ja põllumaadena kasutamisel vajavad lupjamist. Madala huumusesisaldusega (tavaliselt alla 2%) ja toitainetevaesed mullad. Seoses madala huumuse- ja füüsikalise savi sisaldusega on väikse neelamismahutavusega. Kergesti haritavad, kuid harimisõrnad. Puistu boniteet männienamusega metsades suhteliselt kõrge, I-II klass. Põllumuldade keskmine boniteet on 35...45 hp. Leetunud mullad moodustavad kogu Eesti maast 3% ja põllumuldadest 3,3%. Umbes ¾ leetunud muldadest on metsade all. Peamised levikualad Kagu-Eestis, vähem Põhja-Eestis (Kunda ümbrus). 3. Gleistunud leetunud mullad. a) Gleistunud näivleetunud mullad LPg. Lisaks perioodilisele ülaveele põhjustab liigniiskust ka moreentasandike
tema reaktsioon neutraalne või aluseline. Pinnased, mis sisaldavad rohkesti vesinik- ja + 3+ alumiiniumioone (H ja Al ), on aga happelised. Neeldunud aluste osatähtsust protsentides kasvupinnase kogu neelamismahutavusest näitab küllastusaste. Kui küllastusaste on alla 50%, vajab pinnas lupjamist; happelised väetised halvendavad sellise pinnase omadusi. Kui küllastusaste on üle 75%, ei anna lupjamine tulemusi. Neelamismahutavusega tuleb arvestada ka mullaanalüüside tõlgendamisel ja analüüsidele tuginevate väetamisskeemide koostamisel. Kasvupinnastel, mille neelamismahutavus on väike (näiteks jämedateralised huumusvaesed spordimurud), ongi iseloomulik kaltsiumi, magneesiumi ja kaaliumi madal sisaldus. Püüd tõsta ühekorraga nende pinnaste toitainesisaldus soovituslikule tasemele ei ole eesmärgipärane. Sellistele kasvupinnastele kasvama pandud nõudlike taimede
annaabi.ee 
