Inimene on iseenda vang Vabadus on väärtus, ilma milleta on raske elada täisväärtuslikku elu. Vabadus annab võimaluse tunda rõõmu ning aitab inimestel kujuneda isiksuseks. Kuid nagu ajalugu on näidanud, siis mitte just kõigil pole olnud võimalust vabadusele. Nii juutidelt, ketseritelt või siis kas või neegritelt on vabadus võetud ainuüksi seetõttu, et nad olid teistsugused, erinedes ülejäänud massist oma uskumuste, kultuuri ja nahatooni poolest. Aga paralleelselt nende inimestega, kellelt vabadus on röövitud vastu nende tahtmist, elavad meie kõrval ka need, kes võiksid kõikidest elu poolt pakutavatest hüvedest rõõmu tunda, kuid kes võtavad endalt ise selle võimaluse. Inimesed, kes röövivad iseenda vabaduse.
sõnalis-muusikalise segaeeskavaga (show). Etendus koosnes kahest osast: esimeses olid laulud, tantsud, naljad, kupleed; teises varieteenumbrid, sketsid, burleskid ja suurem laululis-tantsuline finaal. Analoogolöiselt klassikalisele klounidepaarile kuulus eeskavva kaks koomilist neegritüüpi, kes rääkisid karikeeritud dialektis ja kandsid naeruväärselt kirevaid rõivaid. Kui kõnelda minstrelite teatri muusikalisest küljest, siis oli siin kõige tähelepanuväärsemaks jooneks neegritelt laenatud muusikalise väljenduse ja konkreetsete viiside kasutamine. Muusikainstrumentidest väärivad erilist märkimist viiul ja banjo. Viiulil kasutati omapärast -5- mängutehnikat, mis on sarnane sellega, mida kasutavad ka inglise rahvamuusikud: pilli ei hoitud õlal, vaid rinnal või puusal, mängiti vaid poogna otsaga ja piirduti esimese positsiooniga. Banjol
oskas leida noori talente, kuid oli pehme iseloomuga distsipliin oli nõrk. Kaadri voolavus oli suur, kirevaid rõivaid. kuid seetõttu tuli ka palju uusi ideid. Kui kõnelda minstrelite teatri muusikalisest küljest, siis oli siin kõige tähelepanuväärsemaks jooneks Kui Henderson 1952. a. sureb, siis teadmisega, et ta pole midagi korda saatnud, kuid tänapäeval neegritelt laenatud muusikalise väljenduse ja konkreetsete viiside kasutamine. peetakse teda jazzi isaks. Muusikainstrumentidest väärivad erilist märkimist viiul ja banjo. Viiulil kasutati omapärast Jimmie Lunceford on pärit jõukast neegriperekonnast. Sai hea hariduse, oskas mitut pilli mängida. mängutehnikat, mis on sarnane sellega, mida kasutavad ka inglise rahvamuusikud: pilli ei hoitud õlal,
24 Enimtsiteeritud väide selles kontekstis kuulub Barry Ulanovile: “Kesk-Euroopa mustlaste viiuldamises leidub rohkem jazzi kui terve aafrika trummiorkestri mängus” (Berendt 1999: 25). 25 Nimetus minstrel on pärit inglise keskaegsetelt rändmuusikutelt. Ameerikas olid minstrelid valged artistid, kes imiteerisid ja parodeerisid neegreid; nende tegevus algas 18. sajandil ja saavutas oma haripunkti 19. sajandi teisel poolel. Kuna nende kavades oli tähtis koht ka neegritelt laenatud viiside ja muusikalise 23 Euroopa-turnee spirituaale laulev Fisk Jubilee Singers, 26 võib tõeliseks läbimurdeks pidada siiski John Philip Sousa 27 juhatatud puhkpilliorkestri esinemisi Pariisi maailmanäitusel 1900. aastal. Nende esituses kuulis Vana Maailm esimest korda tõelist rägtaimi ja uusi ameerika moetantse. Selle uue muusika mõju kajastus isegi Euroopa kunstmuusikas. Nimetagem