Dallase geneetiku Stephen Woodingu sõnul on geeniavaldumise erinevustega sama lugu nagu erinevustega inimeste pikkuses: ehkki mehed kalduvad olema keskeltläbi pikemad kui naised, leidub küllalt näiteid naistest, kes on paljudest meestest pikemad. 5 Kokkuvõte Maailmas on väga palju erinevaid rasse. Kolm enamlevinumat on neegrid, europiidid ja mongoliidid. Erinevatel rassidel on oma tunnused, mille järgi nad ära tuntakse. Näiteks neegritel tume värvus, mongoliididel kollakas nahavärvus jne. Vastavalt elukoha järgi on arenenud ka mõned iseloomulikud tunnused. Peaaegu kõigil neegritel on tumedad silmad, sest see kaitseb neid otsese päikesevalguse eest. Kuid mis sest, et erinevast rassist, peaksid kõik inimesed olema võrdsed. 8 Kasutatud kirjandus Bioloogia põhikoolile 4.osa 2003 http://et.wikipedia.org/wiki/Rassid
sjameeste phimtteist, aga silitasid traditsioonid(krge tkultuur, distsipliin, vanemate ja lhedaste ausatmine jms). ida ja lne sntees-ppimine USA'lt ja Lne-Euroopalt edukat majandamist. Usa suutis kiiresti oma majanduse rahuaja vajadustele mber hlestada. Majandus lks lesmnge. Riigipeaks oli president, seadusandlik vim kuulus Kongresile, mis koosnes 2 kojast, Esindajate Kojast ja Senatist. vabariiklik ja demokraatlik erkonnad. 1940. aastatel hakkas USA's vasakpoolsete vastu rnnak. Neegritel piirati valimisigust, neegrite lapsed ei saanud ppida valgete lastega samas koolis, tkoha hankimises ja ttingimustes oli neegritel halvem olukord kui valgetel. 1954. aastal tunnistas lemkohus phiseadusvastaseks eraldi koolid neegritele ja valgetele. 1960. aastail toimus neegrite olukorras murrang, kus veti vastu seadused, mis parandasid tunduvalt neegrite elu. USA vlispoliitika phieesmrgiks oli lne demokraatia tugevdamine ja vastuseis kommunismi levitamisele maailmas. 1950
Jätkus kahe suurima patrtei vabariikliku ja demokr. partei võimuvõitlus. Mõnikord kasutati võtteid mis ei sobiks rohkem kriminaalfilmidesse. Üheks vanimaks probleemiks USAs oli mustanahaliste olukord. Kuigi nad vabastati 19.saj. kodusõja ajal jätkus nende diskrimineerimine. Neegrite lapsed ei saanud õppida valgetega samas koolis. Jne.. Lõuna osariikides..seneraatorid ei lubanud vastu võtta sedasud mis lubaks neegritel ja valgetel võrdsed õigused. Murrang neegrite olukorras toimus 1960a. Võeti vastu seadus mis parandas neegrite elu. Nüüdseks on USAs rassiline võrdsus seadusega tagatud. .jaapani majandus. Põhjalike ümberkorraldustega algas jaapani majanduse kiire taastumine ja areng. 1960. a oli riik tõusnud juba tööstus toodangu mahu poolest USA ja NSVL järel 3kohale maailmas. 1980 keskpaigaks suurenes tööstustoodang 24 korda. 1950-1960a oli jaapani majandus kasv 2-3
Spartas hakati lapsi õpetama juba seitsme aastaselt. Neid õpetati: varastama, kaklema,looduses ellu jääma, et kunagi ei tohi alla anda ega taganeda ja isegi tapma. Kui nad midagi valesti tegid karistati neid ihunuhtlusega. Spartas olid majad jaotatud kaheks meestele ja naistele eraldi. Linna keskel oli suur auk kuhu visati reetureid, vaenlaseid ja niisama halbu inimesi. Spartas valitses vanematenõukogu milles naised ei osalenud. Spartas kandsid inimesed kiltoone. Neegritel puudus seal mingigi sõnaõigus nad olid orjad. Sparta üks kuningatest oli Leonidas kes elas aastatel 507/508480 ekr ja ta valitses aastatel 488480 ekr. KreekaPärsia sõdade ajal juhtis Leonidas 480 ekr. kreeklaste ühendatud vägesid Termopüülide kaitsmisel. Termopüülid (vanakreeka keeles 'soojad väravad') oli kitsastee KeskKreekas, Lamiast lõunas, kulges Kallidromoni mäestiku ja Mailise lahe soise lõunaranniku vahel, oli 50 m lai ja 4 km pikk
Naha all on polstrina rasvakiht, mis kaitseb meid teataval määral külma eest ja annab kehale ümarad vormid. Tervest ja puhtast marrasknahast haigusi tekitavad mikroobid ja paljud ained läbi ei tungi. Marrasknahk kui kõige pindmisem kehate kulub ruttu. Seepärast marrasknaha rakud aina uuenevad ja vanad rakud irduvad, moodustades üle keha nähtamatu mustuse kihi. 10-12 aastanelaps peseb nädalas umbes 100 grammi niisugust «vana nahka» maha. Marrasknahaga on seotud inimese keha värvus. Neegritel on nahk peaaegu must, hiinlastel kollakas, meil valkjasroosa. 5 Nahale annab värvuse marrasknahas asuv värvaine ehk pigment melaniin. Päikesekiirguse toimel tekib melaniini juurde, inimene päevitub. Päevitus kaitseb meie keha liigse päikesekiirguse eest. Heledanahalistel ei teki melaniini kuigi palju. Seetõttu ei talu me hästi päikest ja võime saada päikesepõletusi. (Vaasna 1993: 10) Heleda nahaga inimeste kehal leidub sageli väikseid tumedamaid laigukesi - need on
oli kanapraad kole kõva ja muud sihukest juttu, mida naised ikka räägivad, et sundida end kiitma. Inimesed teadsid, et kõik oli kõige paremas korras, ja rääkisid aina, et: «Kuidas te küll saate saiad nii kenasti krõbedaks?» ja «Kust te taeva pärast küll olete saanud nii toredaid piparkurke?» ja muud sihukest tühja, just nagu õhtusöökidel ikka, teate. Kui söömine oli söödud, siis mina sõin köögis ühes lõhkise mokaga jäänuseid, kuna teised olid neegritel koristamise juures abiks. Lõhkine mokk hakkas minult pitsitama .teateid Inglismaa kohta ja mõnikord oli mul pagana kitsas käes. Ta ütles: «Kas oled kunagi kuningat näinud?» «Keda? William-IV? Noh, muidugi et olen, ta käib meie kirikus.» Teadsin, et ta oli juba mitu aastat surnud, kuid ei teinud sellest väljagi. Kui ma sain öeldud, et ta käib meie kirikus, ütles lõhkine mokk: «Kuidas -- alati?» «Jah, alati. Ta tool on just meie tooli vastas, teisel pool kantslit.»
annaabi.ee 
