kiiremad. Kromanjoonlased olid pikka kasvu (täiskasvanud isend oli keskmiselt üle 180cm pikk). Nende ajumaht oli kordi suurem, kui teistel inimese eellastel. Kromanjoonlased tulid Lõuna- Euroopasse Põhja- Aafrikast. Ühte gruppi kuulus mitu perekonda. Nad olid nomaadidest kütid-korilased. Neil olid keerukad jahi, sünni ja surma rituaalid, nende ajastul muutusid matused gruppides rohkem levinuks. Kromonjoonlased olid paremad kohanejad, kui Neandertaalid, kuna nad kandsid looma nahku seljas, ning oskasid tuld teha. Kromanjoonlaste tehnoloogiat tuntakse kui Aurignac'i tehnoloogiat. Seda iseloomustasid luust ja põdrasarvest tööriistad. Esialgu olid iseloomulikud luust või põdrasarvest osaotsad, hiljem harpuunid. Nad kasutasid loomalõkse ja noolt ning vibu. Kromanjoonlased leiutasid nugadele käepidemed, kusjuures tera kinnitati bituumeniga juba 40 tuhat aastat tagasi. Kromonjoonlased leiutasid atlatli ehk viskepuu, mis oli luust või puust
Kohalik kirikupreester arvas, et pole ilus matta kusagile koopasse ja mattis nad kirikukalmistule ümber. Leiti tööriistu ja loomaluid >> Aurignac'i kultuur. Ajumaht: 1600-1900cm3. 19.saj I poolel avastati koopamaale, mis omistati kromanjoonlastele. Neandertaallased surid välja pärast kromanjoonlaste levikut. Kas neandertaallased elavad siiani? -pakutakse välja, et nad võivad olla lumeinimesed -äkki ristusid neandertaalid ja kromanjoonlased? 36: ajakiri ilmus 11.jaan 1988; geneetikute teooria kaasaegse inimese kujunemise loost; Arvati, et kaasaegsel inimesel oli ühine ema, kes elas Aafrikas 2000a tagasi. 38: Svante Pääbo Eesti soost kuulsaim teadlane-ema eestlane, isa rootslane; tegeleb geneetikaga; 1985-DNA kätte saamine Egiptuse muumiast, mis oli 2000+ aastat vana. Hakkas tegelema neand luudega, mida hakati võrdlema. 2007 kuulutati ta maailma 100 kõige mõjukama teadlase hulka.
Eksisteerisid vahemikul 70 000-40 000 aastat tagasi. Varajased neandertaallased 250 000 -300 000 aastat tagasi. Neandertaallased on küll meile lähedane liik, kuid ei ole meie esivanemad nagu seda pikka aega arvati. Nad arenesid paralleelselt meie eellastega sadu tuhandeid aastaid. Meie ja nende eellased lahknesid ca 0,5 miljoni aasta eest(heidelbergi inimene). Nende ühiseks eellaseks on keegi isend Aafrika perioodist. On ka väiteid, et komanjoonlasedja neandertaalid võisid saada ühiseid järglasi(hübridiseeruda), kuid seda pole tõestatud. Elasid Euroopas enam kui ühe jääaja. Ei teata miks täpselt välja surid. Osaksid valmistada nahast rõivaid, olid profesionaalsed kütid, sõid mereande. Homo sapiensi tulemine ja neandertaali väljasuremine on kokkulangevad sündmused, kuigi neandertaalid paistavas olevat paremini kohastunud ja füüsiliselt tugevamad piisas vaid fitnessi langusest,et aegapidi hääbuda.
-avastati 1856, Neandertal (Neanderi org), Saksamaa -tõenäoliselt ei olnud ristumisbarjääri inimesega -lahknemine inimese eellasest ca 600 KAT -suutis tõenäoliselt rääkida (anatoomia nagu lubaks) -tööriistad olid inimesega samad kuni ca 40-50 KAT -tegi ka kaelakeesid jms asju, aga augustas merekarpe oma tehnikaga erinev H. Sapiensist -pea täielikult lihasööjad -kadus ca 28 KAT on inimese koopajoonis, kus sapiens kütib pikaninalisi inimesi (neandertaalid) -inimsöömine oli levinud on konte, millelt on liha noaga maha lõigatud INIMENE -käitumuslik moderniseerumine ca 300 KAT Aafrikas -üritatakse leida sümboolse mõtlemise (ja sellega ka kõne) algust otsitakse värvide kasutamise jälgi -matmiskommete teke -ehete leidmine ca 100 KAT -kaubavahetus või toorainetransport pika maa taha ca 100 KA vana nähtus merekarbid sisemaal -rändas Aafrikast välja hiljuti 100-60 KAT
annaabi.ee 
