kurnatus. Mahe põllumajandus taime- ja looma kasvatus, mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud ja mittelooduslikke ühendeid. Kalandus on põllumajanduseharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganite püügi ning veetaimede kogumise, töötlemise, turustamise ja kasvatamisega. Maailmapüügi reguleerimisega tegelevad järgmised organisatsioonid: Rahvusvaheline Läänemere Kalandus Komisjon (BSEC), Loode Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) ja Kirde Atlandi Organisatsioon (NEAFC). Euroopa Liidu kalanduspoliitika eesmärgid on: Kalavarude kasutamine ja kaitse Kalakasvanduse arendamine Kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine Kalasadamate arendamine Turgude varustatuse parandamine Kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine Kalanduse arengu iseloomustus: 20 saj. teise pooleni kasutasid inimesed maailmamerd peaaegu piiranguteta Kalavarude vähenemine sundis käsutusele võtma mitmeid rahvusvahelisi regulatsioone.
Avameri on kõigile avatud Kaluritel püügi piirmäärad, makstakse preemiat kalapüügist loobumisel Piiratakse püügipäevasid, maksustatakse kalalaevu, püügivahendeid jne Rahvusvahelised organisatsioonid reguleerivad kalaliikide püügikvoote ja- piirkondi Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) -kehtestanud nõuded püünistele, teatud kalade püügikeelu, kalade alammõõdud Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) - reguleerib mereahvena ja makrelli väljapüüki, laiendab kvootide kehtestamist merilutsule, moivale jmt Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (IBSFC) piirab kilu, tursa, lõhe väljapüügimahtu Läänemere avaosas, Soome lahes. Räime püüki ka Liivi lahes. Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon (IWC) 1868 1986 a püüti üle kahe miljoni vaala 1962a püüti 66 000 vaala 1986a keelustati IWC poolt vaalade töönduslik küttimine
rajada tehissaaari. Kuni 12 miili( 20km) ÜRO mereõiguste konventsioon. · Kaluritel püügi piirimäärad, makstakse preemiat kalapüügi loobumisest · Piiratakse prügipäevasid, masksustatakse kalalaevy, püügivahendeid jne · Avameri kõigile avatud. · Eelisõigus rannikualaadele. · Püügimäärad ja alammõõdud, Rahvusvahelised organisatsioonid NAFO Loode atlandi kalandusorganisatsioon. Kehtestatud nõuded püüniste, teatud kalade püügikeely, kalada alammõõdud NEAFC- Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon reguleerib mereahvena ja makrelli väljapüüki, laiendab kvootide kehtestamist merilutsule, moivale IBSFC Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon piirab kilu, tursa, lõhe väljapüügimahtu Läänemere avaosas, Soome lahes. Räime püüki Liivi lahes IWC - Rahvusvaheline vaalapüügikomisjon. Vaalu võib püüda vaid teaduslikul eesmärgil, Piirangud soovituslikud, ( Suuremad kaitsealad India ookean., Antarktika übrus, rasv erinevad määrdeid)
Taastada tuleb kude- ja elupaigad, vajadusel rakendada biomanipulatsiooni ja kalade ettekasvatamist. Oluline on koostöö suurendamine teadlastega ning täiendav teadusseire ja rakendusuuringud. Kalavarude suurema kaitse tagamiseks tuleb rakendada täiendavat kontrolli röövpüüdjate üle ja leida lahenduse röövpüügi vähenemiseks. 6. Kaugpüük 6.1. Püügipiirkonnad Eesti kaugpüügilaevastik on tegev Atlandi ookeanil: Kirde-Atlandil peamiselt Kirde- Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) vetes (Barentsi merel) ja Teravmägede piirkonnas; Loode-Atlandil Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) vetes. Viimastel aastatel on püütud ka Grööni vetes ning Edela-Atlandil (Kaart 2). 35 6 Kaart 2. Eesti kaugpüügilaevastiku püügipiirkonnad. Allikas: FAO Major Fishing Areas
Kalanduse konventsioonid ︎ Gdanski konventsioon kalapüügi ja elusressursside säilitamise kohta Läänemeres ja Beltides 1973; Eesti 1993 Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon Ottawa konventsioon mitmepoolse st kalanduse koostööst Atlandi ookeani loodeosas 1978/1979; Eesti 1993 Loode-Atlandi kalandusorganisatsioon NAFO ︎Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskootöö konventsioon 1963 > 1980; Eesti 2003/2005 Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) Rahvusvaheline keskkonnakaitse Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng • Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani; • 1972. aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) • Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993) • Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni; • Pärast Amsterdami lepingut (1997-2007) • Lissaboni lepingu järgne periood, alates 2007. aastast Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani