jätkasid maailma vallutamist. 3. Teaduslik-tehnilised eeldused 3.1 Geograafilised mõtte ja maailmapildi areng: 3.1.1 Ristisõjad pühale maale avardasid eurooplaste maailmapilti 3.1.2 Huvi tekitas kuulus Marco Polo reisikirjeldus 13. sajandist Mongooliasse ja Hiinasse. Menukas oli ka inglaseJohn Mandeville'i reisikirjeldus. 3.1.3 Taasavastati Maa kerakujulisus, 1492. a. kavandati esimene gloobus Saksamaal 3.2 Meresõidutehnika areng 3.2.1 Täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab laeva kindlas asukoha määramiseks. 3.2.2 Koostati portolaane rannikute ja sadamate kirjeldused ja profiilide joonised. 3.2.3 Pikemad ning madalamad alused. Araablastelt võeti üle kolmnurkne, nn ladina puri, millega sai sõita vastu tuult. Kujunes uus laevatüüp karavell. 3 PORTUGALI JA HISPAANIA AVASTUSRETKED Portugal ja Hispaania olid esialgu juhtivad riigid maadeavastustes oma soodsa asukoha
HISPAANIAST sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik; kuningas Fernando II Katoliiklane pani aluse Hispaania riigile. SAKSAMAA jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks. 2) Suurte maadeavastuste eeldused, põhjused ja tagajärjed EELDUSED: Euroopa vaimulaadi muutus; Ristisõjad pühale maale; huvi tekitasid erinevad reisikirjeldused; taasavastatu Maa kerakujulisus, 1492. a. Kavandati esimene gloobus Saksamaal; meresõidutehnika areng: täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab, koostati portolaane rannikute ja sadamate kirjeldusi ja jooniseid, araablastelt võeti üle kolmnurkne nn ladina puri, kujunes laevatüüp karavell. PÕHJUSED: tulus vürtsikaubandus; otsiti turvalisemaid kaubateid; rohkem väärismetalle; ristiusu levitamine ja võitlus islamiga; 1492. a. Lõppes rekonkista Hispaania ja Portugali väikeaadlikud järkasid maailma vallutamist TAGAJÄRJED: eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele,
kolonistidele orjadeks. Esmalt tegelesid orjakaubandusega hispaanlased ja portugallased, peagi aga koondus see peamiselt Inglise ja Hollandi kaupmeeste kätte. UUENDUSED MERESÕIDUS. SUURTE MAADEAVASTUSTE AEGSED LAEVAD JA LAEVATÜÜBID Rannikupurjetamisega ja tasaste meredega harjunud meresõitjatele avanesid tehnika arenedes 15. sajandil uued perspektiivid, mis muutsid võimalikuks ülemineku rannasõidult avameresõidule. Täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab, mille abil sai laeva asukohta täpsemalt määrata. Kuna merekaardid olid veel ebatäpsed, hakati laevanduse tarbeks koostama portolaane rannikute ja sadamate kirjeldusi ja profiilide jooniseid. Laevaehituses hakati ehitama pikemaid ja madalamaid aluseid, mis tegid võimalikuks ookeanisõidu. Araablastelt võeti üle kolmnurkne, nn ladina puri, mis võimaldas vastu tuult sõita. Kujunes uus laevatüüp karavell.
vahitüürimehe esmane kohustus täita RLKVR-72 vastavaid reegleid: - anda udusignaale - liikuda ohutu kiirusega ja hoida masinad valmis viivitamatuks manöövriks - ette kandma kaptenile - välja panema vaatleja - sisse lülitama käigutuled - sisse lülitama ja kasutama radarit Pimedal ajal Kapten ja vahitüürimees peavad vaatluse korraldamisel arvesse võtma riistade paigutust sillal ja käepärast olevaid navigatsiooniriistu ja nende piiranguid, rakendama ohutusmeetmeid Sõit ranna lähedal ja tiheda liiklusega rajoonis Tuleb kasutada rajooni jaoks sobivat, kõige suurema kaardimõõduga ja viimase informatsiooni järgi korrigeeritud kaarti. Laeva asukohta tuleb määrata sagedasti ja kui olud võimaldavad, erinevate meetoditega. Vahitüürimees peab identifitseerima kõik sõidupiirkonna meremärgid. Sõit lootsiga pardal
neil puudub eraomandus ja kehtib üldine töökohustus, mis pole aga kurnav ega tekita kelleski vastuseisu. · More suhtus julma isevalitsusse ehk türanniasse kriitiliselt. · Kui Inglismaal algas reformatsioon, jäi More katolikule kirikule truuks ega nõustunud kuninga sammu heaks kiitma. Seetõttu lasi kuningas More'i hukata. Teaduse ja tehnika areng · Alates 14. sajandist kasutati tulirelvades püssirohtu. · Täiustatakse kompassi ja navigatsiooniriistu. · Rannasõidule lisandub meresõit. · Esimesed mehhaanilised kellad 16. sajandil, kui oli leiutatud vedrumehhanism ja pendel. 1500 leiutatakse Saksamaal üleskeeratav kell. · Tähtsaim leiutis on trükikunst. · Paracellus uuendab arsti, botaaniku ja keemikuna meditsiini. Ta mõistab elu keemilisi ja füüsikalisi aluseid ja üritab seda seletada oma kogemustele tuginedes. · Hispaania arst Serveto avastab vereringe.