Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kaob. Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera. Ei eristu omaette aju osana! Hõlmab kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde. Nimetatakse emotsioonide ajuks, naudingukeskuseks. Seotud emotsioonide, mälu, õppimise ja motivatsiooniga. limbiline süsteem . REFLEKSID Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Reaktsioonid, mis annavad ärritustele vastused, on refleksid. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Eristatakse: 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas:
Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kaob. Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera. Ei eristu omaette aju osana! Hõlmab kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde. limbiline Nimetatakse emotsioonide ajuks, naudingukeskuseks. süsteem Seotud emotsioonide, mälu, õppimise ja motivatsiooniga. Homunkulus - väike inimene (ld homunculus - inimeseke), kelle ebanormaalsed proportsioonid piltlikustavad eri kehaosade ja elundite esindatust ajukoores. 7 Refleksid Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida
Vaheajul on mitu osa. tundlikkuskeskus - selle kaudu saadetakse meeleelunditest tulev (sensoorne) info ajukoorde. Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. Limbiline süsteem. Ei eristu omaette aju osana. Hõlmab kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde. Seotud emotsioonide, mälu, õppimise ja motivatsiooniga. Nimetatakse emotsioonide ajuks, naudingukeskuseks Otsaju ehk suuraju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavatest mõhnadest. Suuraju poolkerad - neid katab suuraju koor, mis on kogu NSi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus e teadvuse, mõtlemise, aistingute, tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid. Eristatakse 4 sagarat: otsmikusagar - seotud liigutuste planeerimise, teostamise, kontrollimisega Kõne, mõtted, tunded, mõjutab isiksust, teadvust kiirusagar - seotud naha- ja lihastundlikkusega
(ajukoorest üle veerandi). Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kaob. Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera. Ei eristu omaette aju osana! Hõlmab kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde. Nimetatakse emotsioonide ajuks, naudingukeskuseks. Seotud emotsioonide, mälu, õppimise ja motivatsiooniga. limbiline süsteem Ajukoor katab suht kõik ära. The dark side of the moon :D Ajul on kaks poolt, poolkerad. All väikeaju, mille pearoll on sellises protsessid, mis ei teadvustu, vaid vajalik tasakaaluks jne, füsioloogiline organ. Pole rolli emotsioonidel, mõtlemisel jne. Beezikas hallikas käsn- AJU!!!!! (Vaata lk 42 juurde) rikkalikult täidetud neoronitega,
annaabi.ee 
