Igatahes tundub hüpotees, mille kohaselt meie ühiskond rakendab seksile majanduslikel põhjustel represseerivat võimu, üsna kitsapiiriline, kui võtame arvesse kogu seda tugevdamist ja intensiivistamist, mida võisime täheldada juba esmasel vaatlusel: diskursuste vohamine; seksuaalse mitmekesisuse kinnistumine ja selliste vahendite loomine, mille eesmärgiks pole seda mitte ainult isoleerida, vaid ka esile kutsuda, moodustada selle põhjal tähelepanu-, diskursuse-ja naudingukeskused; kohustuslik ülestunnistamine ja selle põhjallegitiimse teadmise ning mitmekesiste naudingute süsteemi loomine. Uurimus selle kohta, kuidas kolme aastasaja jooksul kujunes välja seksialane teadmine, kuidas tekkis üha rohkem diskursusi, mis valisid seksi oma objektiks, ning miks oleme hakanud uskumatult kõrgelt hindama tõtt, mida need diskursused arvasid loovat. Võimalik, et selline ajalooline analüüs lükkab ümber kõik, mida meie esmane vaatlus laseb oletada.
ja liigi säilimiseks vajalikke tegevusi (söömine, paljunemine jne) -) Ajuripats ei ole närvisüsteemi osa, vaid hormonaalsüsteemi osa, kuid on siiski seotud ajuga hormoonid paisatakse verre ja seeläbi nad mõjutavad närvisüsteemi toimimist. -) Kooreall asuvad mandelkeha ja hüpokampus; mandelkeha emotsionaalne aju, mis kontrollib emotsioone; hüpokampus tähtis roll mälujälgede moodustamises, eriti ruumimälu. Seda nimetatakse loomaliseks ajuks, sest seal asuvad ka naudingukeskused. -) Ajukoor ehk uuskoor sellega on seotud enamik kõrgematest füüsilistest protsessidest kõne, mõtlemine. Väga õhuke on (2-4 mm) ja on väga korruline. On ka looduslikult sügavamad kurrud, mis eraldavad teatud piirkondi teistest piirkondadest ja neid nimetatakse ajusagariteks (mõlemal küljel oimusagarid, siis on veel otsmikusagar, kiirusagar ja kuklasagar). * Kolm piirkonda on: motoorne, sensoorne ja kõige suurem osa on assotsiatiivne piirkond:
mustas masenduses. Antidepressantidega on teine lugu. Need tekitavad jäävaid muutusi, taastades närvisüsteemi teatud osade loomuliku ja normaalse talitluse. Depressioon ja teie aju Sügaval inimaju keskmes on mitu spetsiifilist piirkonda nagu hüpotalamus ja limbiline süsteem, mis moodustavad nn tundeaju. Need aju osad mängivad tähtsat rolli mitmete füüsiliste ja psüühiliste talitluste, näiteks söögiisu, unetsüklite ja seksuaaltungide reguleerimisel. Naudingukeskused ja valukeskused kontrollivad tundeid ja tunnete väljendamist. Kui teie tundeaju töötab normaalselt, magate öösel hästi, olete hommikul välja puhanud, tunnete normaalset sugutungi ja söögiisu ning tunded ei haara teid oma võimusesse. Teisisõnu - te tunnete end normaalselt. Ent bioloogiliste depressioonide puhul algab nende ajupiirkondade väärtalitlus, millega võivad kaasneda märgatavad sümptomid.Kui teid tabab
Otsaju koorealused struktuurid Põhimikutuumad ehk basaalganglionid vahendavad ajukoorest käsklusi suurte lihasliigutuste koordineerimiseks (selle häirumise näiteks on Parkinsoni tõbi). Limbiline süsteem piirneb keskaju ülemise osaga, omab ühendusi sellega ning ajukoorega. Süsteem juhib enesesäilitamisfunktsioone (söömine, agressiivsus, paljunemine) ja psühholoogilises plaanis motiveeritud ning emotsionaalset käitumist. Selles paiknevad ka nn. naudingukeskused, mille elektriline stimulatsioon tekitab patsientidel naudingulisi elamusi. Üks osa limbilisest süsteemist kannab hipokambi (merehobukääru) nimetust. Hipokamp omab olulist rolli õppimise ja mälu funktsioonide kontrollil. Suurim tähelepanu emotsioonide närvimehhanismide uurimisel on tänapäeval pööratud mandeltuumale. Endokriin- ehk sisenõresüsteem Sissenõresüsteem pole ajustruktuur, vaid närvisüsteemiga võrreldav paralleelne juhtimissüsteem. Ta
annaabi.ee 
