8) Kes ja miks korraldab kapteni juures hõbedavarguse? Hõbevarguse korraldas Joseph, sest tal oli vaja raha kohviku ostmiseks. 9) Millised on Josephi ja Celestine`i vastastikused suhted? Alguses on nende vastastikused suhted külmad. Joseph tundub Celestine´ile kalgi ja ülbena, Celestine aga Josephile lihtsameelsena. Lõpuks tekib nende vahele aga lausa midagi armastuse taolist ning nad kolivad koos Cherbourg´i. 10) Milline Celestine töökoha lugu oli kõige naturalistlikum? Miks? Kõige naturalistlikum on lugu härra Xavier´iga, sest ta püüdis näidata ennast sügavalt usklikku inimesena, kuigi ise oli täielik religoossuse vastand. 11) Kuidas muutub Celestine? Mis seda põhjustab? Celestine pidas õukonnaelu väga toredaks ja suursuguseks. Olles aga töötanud mitmes majas toaneitsina ning nähes, mis õudused nendes toimuvad, pettub ta õukonnaelus tõsiselt.
Etruskide ajalugu tuntakse halvasti ja nende kunsti tõlgendustes on palju vaieldavat. Siiski on just kunstis näha tihedat sidet kreeka arhailise perioodi kunstiga. Kõige rohkem on säilinud etruskide kunsti nende haudades, ilmselt oli nende mütoloogias kesksel kohal surnutekultus. Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi ning meisterlik oli etruskidel pronksivalu, mille üheks parimaks näiteks on kuulus kapitooliumi emahunt. Võrreldes kreeklaste kunsriga oli etruskide looming naturalistlikum, emotsionaalsem ja dekoratiivsem. Etruskide ehitised olid otseseks eeskujuks roomlastele. Nii etruskide kui roomlaste varases arhitektuuris valitses lihtne templitüüp, mille üksikosad meenutasid kreeka templit, kuigi selle proportsioonid olid teistsugused. Hoone asetses kõrgel alusel ja ta viilkatus oli järsem kui kreeka templitel. Hoone ees oli lahtine koda, mida kattev katus toetus hõredalt asetsevatele sammastele. II-I sajandil e. m. a
Vaaraod: Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon, Ramses II; püramiidid Gizas; sfinks; Püloon koos obeliskiga. 3. etruski 75saj e.m.a Kunsti tõlgendustes palju vaieldavat. Kunstis näha etruskide tihedat sidet kreeka arhailise perioodi kunstiga. Kunsti enim säilinud nende haudades, ilmselt kesksel kohal olnud surnutekultus. Kunstiteoste peamiseks materjaliks savi, meisterlik ka pronksivalu. Võrreldes kreeklaste kunstiga oli etruskide looming naturalistlikum, emotsionaalsem ja dekoratiivsem. ,,Kapitooliumi emahunt," Veiji Apollo figuur. 4. egeuse(kreetamükeene) III at e.m.a. Arhitektuuri kuulsaimateks mälestusmärkideks on suured paleed. Ka kujutava kunsti püüdluseks oli vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetria taotlusest. Üks Kreeta kunsti hiilgavamaid peatükke on keraamika. Knossose palee 5. vanakreeka 600a e.m.a. 30 m.a.j
Mehe ja naise ideaalid hakkavad kokku liituma. Teistpidi hakkab võimsust võtma naturalistlikkus=loomutruudus. Hakkab arenema portree skulptuur . Hakatakse kõrvalelemente rohkem kasutama, figuur võib isegi vähem tähtsaks muutuda. Näide “Permagoni alatri reljeef” - muutuvad liikuvamaks, lopsakamaks, antakse ihu lihased värvides, reljeef muutub värelevamaks, lubjakivi ei ole enam elutu valge vaid värviline, peab olema loomulikum e naturalistlikum. Reljeefidest astutakse edasi ja tuleb tavaline kuju, vabaplastiline kuju. Hellenistliku ajastu lipukiri - Naturalistlik. Näide “Lakoon poegadega”. Hellenistliku skulptori maiuspala oli kujutada kriitilisi kohti, näiteks surma, agooniat, kus kõik lihased olid pingul. Iseloomulik oli gruppe võimalikult erinevates poosides kujutada. Ilu kaanon muutus: pea peab mahtuma 10 korda nüüd: pea on väiksem ja keha pikem, sihvakam. Näide “Milose Veenus” - peetakse ideaalseks kujuks
Sellest lähtub, et etruskide mütoloogias oli kesksel kohal surnutekultus. Kunstiteoste olulisemaks materjaliks oli savi. Samuti võib välja tuua pronksivalu meisterliku kasutamise, mille suurepäraseks näiteks on väga kuulus,,Kapitooliumi emahunt" (Lisa 2). Kuigi etruski kunst oli väga suurel määral seotud kreeklastearhailise ajajärgu kunstiga, saab välja tuua ka mõned olulisemad erinevused: etruski kunst oli võrreldes kreeka kunstiga naturalistlikum, emotsionaalsem ja dekoratiivsem. (Kangilaski 1997:70) Kunstiajaloolane Voldemar Vaga(1999: 103) on välja toonud, et etruski kunsti omapära võrreldes kreeka arhailise kunstiga on eelkõige põhjustatud etruskide erilisest religioonist ning üldistest usulistest vaadetest. Ta nimetab neid vaateid omapärasteks ja süngeteks, kuid ei täpsusta, milles see täpsemalt avaldus. (Vaga 1999: 103) 3. ETRUSKI ARHITEKTUUR
annaabi.ee 
