mütoloogiast ja mehe figuur on muutunud naiselikumaks, pehmemeaks. Hellenistlikul perioodil läksid figuurid lopsakamaks ja lihaselisemaks. Materialiks oli lubjakivi ja marmor. Reljeefis tuli skulptuur järjest väljapoole kuni sai vabaplastiliseks teoseks. Hea näide on Laokoon poegadega, mis jäädvustab surma hetke. Kreeka kunsti tunneme tihti läbi Rooma koopiate. Rooma Trajanuse sammas on loomulike figuuride reljeefidega kaetud. Just naturalistlikkus ja portreelikkus on Rooma skulptuurile omane, näiteks Augustuse figuurid. Roomlased lasid ka endist portreid teha. Nii tõetruult ja vanalt, kui inimese nägu oli, kujutati teda ka portreel. Skulptuuris armastati tegeleda ka füüsikaliste probleemidega, et skulptuur oleks raskuselt tasakaalus (nt. Marcus Aureliuse skulptuur). Kreeka maalikunsti on väga vähe säilinud. Põhiline osa sellest on vaasimaal, kuid tehti ka tahvelmaali
Saksa barokkarhitektuur 17.saj Küllaltki tagasihoidlik sajand. Sõda aeglustas kunsti arengut. Barokk ja rokokoo omavahel väga seotud. Barokk on välis ja rokokoo sise. Parim näide Balthasar Nemranini Würzburgi piiskopiloss. Zwinger Dresdenis peoplast kus vürst korraldas hobuste kadrilli/tantsu. Ümbritestud galeriide ja paviljonidega 3st küljest. HISPAANIA KUNST 17.SAJ SKULPTUURIS säilis gootika mõju, sest on vastureformatsioon. Jätkati puuskulptuuride tegemist. Juurde tuli naturalistlikkus ja kirevus. Peamiseks tellijaks kirik. Barokk toob kaasa eluläheduse. Kujude näod maaliti elavaks, silmad tehti mõnikord klaasist, lisati tõelisi juukseid ja riideid. MAALIKUNSTILE samuti omane elulähedus, kuid saavutab hoopis suurema rahvusvahelise menu. Neid mõjutab Caravaggio. Loobuti manerismist. *Diego Velazquez (1599 1660) Suurim realist hispaania barokkmaalis. Maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olustikku; maalis isiksusi. Oli 1623.aastal Hispaania kuninga õuekunstnik. Väga
Võrreldes Myroniga on tema kujud pigem staatilised e liikumatud. Skulptor Pheidias, näide “Phathenoni friisist”. Tema looming on rohkem Myroniga sarnane, dünaamilised pildid. Kujutas Olümpose erinevaid jumalaid, stseene Kreeka ajaloost. Hellenistlik skulptor Praxiteles, näide Apollo sisalikuga. Mehe figuur on muutunud naiselikumaks, pehmemaks. Puusast nõtkunud, natuke kõver: S - kurv/ S-poos. Mehe ja naise ideaalid hakkavad kokku liituma. Teistpidi hakkab võimsust võtma naturalistlikkus=loomutruudus. Hakkab arenema portree skulptuur . Hakatakse kõrvalelemente rohkem kasutama, figuur võib isegi vähem tähtsaks muutuda. Näide “Permagoni alatri reljeef” - muutuvad liikuvamaks, lopsakamaks, antakse ihu lihased värvides, reljeef muutub värelevamaks, lubjakivi ei ole enam elutu valge vaid värviline, peab olema loomulikum e naturalistlikum. Reljeefidest astutakse edasi ja tuleb tavaline kuju, vabaplastiline kuju. Hellenistliku ajastu lipukiri - Naturalistlik.
Värvilistel figuuridel olid jäigad ja ebapropotsionaalsed poosid, nägudel kerge naeratus, mandlisilmad ja lokkis juuksed. Hiljem muutusid figuurid liikuvamaks, plastilisemaks, natuke naturalistlikumaks ja näod loomulikumaks. Samas jäid nad olenemata inimese eluaeast nooruslikeks, igavesti ilusateks ja sportlaslikeks, nagu Myroni Kettaheitja ja Polykleitose Odakandja. Rooma Trajanuse sammas on loomulike figuuride reljeefidega kaetud. Rooma skulptuurile on omane naturalistlikkus ja portreelikkus. Roomlased lasid ka endist portreid teha. Nii tõetruult ja vanalt, kui inimese nägu oli, kujutati teda ka portreel. Skulptuuris armastati tegeleda ka füüsikaliste probleemidega, et skulptuur oleks raskuselt tasakaalus. MAALIKUNST (vt lisaks piltidelt mosaiike ja seinamaale Pompejist Makedoonia Aleksander Issose lahingus) Elumaju kaunistati mosaiikide ja frescodega. Maaliti seinakrohvile, puidule, marmorile, lõuendile või savile
50-aastase Kesküla viimaseks teosseks (n-ö elu kokkuvõte) Hasso Krull Luuletaja, mõtleja, intellektuaal, tõlkija Pidev loominguline liikumine ja arenemine Huvi folkloori ja pärimuse vastu Kirjutas oma eepose „Meeter ja Demeeter“ (2004) Hüpertekstuaalne luuletus „Trepp“ „Mustvalge“ 1986, „Neli korda neli“ (2009) Triin Soomets Tugev värsikeel Kehalisus, naturalistlikkus Seksuaalne pinge, irooniline mäng Otseütlev kirjutamislaad „Leping nr 2“ (2004), „Varjatud ained“ (2009), „Asjade omadused“ (2013) Proosa 1990. aastatel Proosakirjandusele iseloomulikku Kirjanduse takistamatu areng, ühiskondlikke muutusi ei kujutata Kirjandus on kõrvaltvaataja positsioonil 90ndatel aastatel pakub lugemismõnu ka intellektuaalile ja laiale lugejaskonnale
annaabi.ee 
