hetkemeeleoludest tekkinud muljeid,meeleoluvarjundeid,ning mõjutas selles suunas ka kirjandust,muusikat,lavakunsti.Esindajateks vennad Edmond ja Jules de Goncourt. Sümbolism tekkis Prantsusmaal 19. saj. lõpul.Sümbolistide vaadete aluseks on Platoni idealistlik õpetus kahe maailma-reaalse ja ideaalse- olemasolust.Sümbol on sümbolistidele kujund,mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tabada.Sümbolistid loobusid tegelikkuse tõepärasest kujutamisest-nad vastandusid realistidele ja naturalistidele,samuti olid nad romantilise ilutsemise vastu.Esindaja nt. Ch. Baudelaire. Estetismi aluseks on kunsti sõltumatuse idee.Kunsti eesmärk on temas eneses.Estetism rõhutab esteetilise põhimõtte olulisust kirjanduses ja kunstis.Esindaja nt. O. Wilde Õnnelik Prints. Uusromantism Saksa ja Põhjamaade kirjanduses nim. sümbolismile lähedasi voole üldnimetusega uusromantism,sest tegemist on romantismi põhimõtete ja kohalike traditsioonide ning modernistlike võtete ja meeleolude põimumisega
19. saj lõpul Prantsusmaal tekkinud. Sümbol on kujund, mille kaudu on võimalik täiuslike ideid tabada. See esindab teispoolsust ideaalset maailma. Sümbolism on emotsionaalne, vihjeline, mitmetähenduslik, sisaldab seletamatut, selles peitvat ideed pole võimalik ära seletada. Sümbolism peab vihjama, sisendama, mitte otse ütlema. Sümbolistide vaadete aluseks on Plaatoni idealistlik õpetus kahe maailma reaalse ja ideaalse olemasolust. Sümbolistid vastandusid realistidele ja naturalistidele. Nende teostust peegeldub hingeline kriis, domineerivad nukrus, ükskõiksus maailma vastu, painajalikud surmamõtted, loomingule on iseloomulik meelolulisus, assotsiatsioonide mäng, erinevate aistingute liitmine. Sümbolistid võtsid kasutusele vabavärsi. Autorid: Rimbond, Maurice, Materlinck, Rilke, Wilde, Blok, Ernst Enno.
õpetus kahemaailma reaalse ja ideaalse olemasolust. Reaalne on näiline maailm ehk ajutine peegeldab ideaalset, Ideaalne maailm on reaalse maailam taga. Ideaalset maailma suudab edasi anda vaid kunstnik kes oskab luua sümboleid. Sümbol kreeka keelest märki või tunnust. Sümbol esindab teistpoolsust-ideaalset maailma, sümbol on emotsionaale vihjeline, mitme tähenduslik , sisaldab seletamatut, sümbol nõuab lugejalt kaasamõtlemist. Sümbolistid vastandusid realistidele ja naturalistidele. Sümbolistide teostest peegeldub hingeline kriis, Domineerivad nukrus, ükskõiksus maailma vastu, painalikud surmamõtted. Sümbolistid võtsid kasutusele vabavärsi ja liitsid teostest erinevad aistinugud. Autorid: Boudelaire, Verlaine, Artur Reinbaund, Oscar Wilde. Eestlased- Ernst Sten. a-punane e-sinine i-roheline o-kollane u-lilla ö-tumekollane ä-tumepunane õ-pruun ü-valge Oscar WIlde (16okt 1 854- 30nov 1900)30.09.2011
lindu, nagu teeb Baudelaire oma ,,Albatrossis". 1886 avaldasid sümbolistid oma esimese manifesti ,,La Figura", milles J. Moreasi andis voolule ka nimetuse. Manifestis tunnistasid sümbolistid ühelt poolt tegelikkust ja teiselt poolt ideaalide maailma. Oma esimeses manifestis puudusid neil ühtsed seisukohad. Sümbolistid loobusid tegelikkuse tõepärasest kujutamisest nad vastandusid realistidele ja naturalistidele, samuti olid nad romantilise luule ilutsemise vastu. Sümbolistid püüdlesid alateadvusliku, irratsionaalse poole, nägid sümbolismis kunstilise mõtlemise uut tasandit. Oma teostes loobusid nad konkreetsetest süzeedest. Nad pöörasid suurt tähelepanu sõnavarale, tõid kasutusele vabavärsi ja metafoorid. Luuleloomingut mõtestati sageli keelemaagilise ja müstilise toiminguna, kus kõlade ja tähenduste ,,täpse nihestatuse" tulemusena vabaneb sõna sisenduslik, kuid ka
Klassitsistlikul laval polnud näiteks lapsi. Pärast jätkub see teatris, variserlikkus. Ei tohtinud lavale tuua teemat nagu abieluväliselt sündinud lapsed. DUMAS ,,Vallaspoeg" - valus teema. ,,Härra Alfons" - rikaste naiste kulul elava meesterahva tüüp. Võib öelda, et Dumas' poeg lähendas teatrit eluliselt valusate teemadega. Avas teatri suletud olnud elutahkudele. Ta tegi seda kõrgel kunstilisel tasemel. Teatud mõttes ta valmistas pinnast ette naturalistidele, kuigi hiljem Zola ütleb, et Dumas nihutas lubatavuse piiri kuid sellega muutus piir veel teravamaks. Dumas kirjutas elu lõpul, et lavalisi tinglikkusi tuleb austada, et tema jõudis nende kujutamises viimase võimaliku piirini. Naturalistid ei kavatsenudki seal pidama jääda, piire tuli ignoreerida ja edasi minna. Naturalistid lõhkusid neid piire, ignoreerisid neid. Teater peab mingis mõttes asuma uurija rolli. Teater peab olema analüütiline keskus
annaabi.ee 
