tingimuste poolt. * ajalugu ei ole stabiilne faktide ja sündmuste kogum, mida kirjandus reflekteerib. * inimese põhiolemus, mida jagavad autor, tegelased, lugeja (uushist. nim. seda essentsialistlik humanism) teenib teatud ideoloogia huve. * lugeja on subjekt, mille on kujundanud tema ajastu ideoloogiad. Seega ei ole kirjandusteksti objektiivne tõlgendus võimalk, sest lugedes toimub a) naturaliseerimisprotsess - kui lugeja ja teksti ideoloogia on sama b) kohandamisprotsess - lugeja ja teksti ideoloogiad on erinevad, lugeja kohandab teksti oma vaadetega. Uushistoritsism tundis vastastikkust huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu. Ajalugu ei ole määratud tähendusega faktide kogum, vaid on tekst, mida tõlgendatakse. Ja iga teksti võib vaadelda kui mingi ajastu ideoloogia poolt vormitud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust.
Kirjandusteos on üht tüüpi tekst paljude hulgas, mis on loodud mingi ajastu kindlate tingimuste poolt. * ajalugu ei ole stabiilne faktide ja sündmuste kogum, mida kirjandus reflekteerib. * inimese põhiolemus, mida jagavad autor, tegelased, lugeja (uushist. nim. seda essentsialistlik humanism) teenib teatud ideoloogia huve. * lugeja on subjekt, mille on kujundanud tema ajastu ideoloogiad. Seega ei ole kirjandusteksti objektiivne tõlgendus võimalk, sest lugedes toimub a) naturaliseerimisprotsess - kui lugeja ja teksti ideoloogia on sama b) kohandamisprotsess - lugeja ja teksti ideoloogiad on erinevad, lugeja kohandab teksti oma vaadetega. Uushistoritsism tundis vastastikkust huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu. Ajalugu ei ole määratud tähendusega faktide kogum, vaid on tekst, mida tõlgendatakse. Ja iga teksti võib vaadelda kui mingi ajastu ideoloogia poolt vormitud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust. Retseptsiooniteooria
uushistoritsistid nim. seda `essentsialistlik humanism', see teenib teatud ideoloogia huve, subjekt kui ajastu võimusuhete produkt > agentsuse (individuaalse teovõime) määr erinevatel uuskri. teoor.-l erinev IV) Lugeja on subjekt, mille on kujundanud ja mis paigutub suhtes oma ajastu ideoloogiliste struktuuridega. Seega ei ole võimalik kirjandusteksti objektiivne ja neutraalne tõlgendus ja hinnang sellele (kirjandusteos `nagu see tegelikult on'). Lugedes toimub a) naturaliseerimisprotsess, juhul kui lugeja ja teksti ideoloogia on sama ja b) kohandamisprotsess, juhul kui ideoloogiad erinevad, lugeja kohandab teksti nii et see vastaks tema ajastu vaadetele/ideoloogiatele. Kriitik > samuti oma ajstu diskursuste poolt vormitud, nende töö konstrueerib, mitte ei avasta tekstuaalseid tähendusi, mida nad kirjeldavad ja kirjandus- ka kultuurilugusid, mida nad koostavad. AGA: soovivad ajaloolise teksti ja enese vahele tekitada distantsi, seda võõrandada,
uushistoritsistid nim. seda ‘essentsialistlik humanism’, see teenib teatud ideoloogia huve, subjekt kui ajastu võimusuhete produkt > agentsuse (individuaalse teovõime) määr erinevatel uuskri. teoor.-l erinev IV) Lugeja on subjekt, mille on kujundanud ja mis paigutub suhtes oma ajastu ideoloogiliste struktuuridega. Seega ei ole võimalik kirjandusteksti objektiivne ja neutraalne tõlgendus ja hinnang sellele (kirjandusteos ‘nagu see tegelikult on’). Lugedes toimub a) naturaliseerimisprotsess, juhul kui lugeja ja teksti ideoloogia on sama ja b) kohandamisprotsess, juhul kui ideoloogiad erinevad, lugeja kohandab teksti nii et see vastaks tema ajastu vaadetele/ideoloogiatele. Kriitik > samuti oma ajstu diskursuste poolt vormitud, nende töö konstrueerib, mitte ei avasta tekstuaalseid tähendusi, mida nad kirjeldavad ja kirjandus- ka kultuurilugusid, mida nad koostavad. AGA: soovivad ajaloolise teksti ja enese vahele tekitada distantsi, seda võõrandada,
annaabi.ee 
