Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"naturaalarvuline" - 5 õppematerjali

Raudvara 8kl Matemaatika
1
odt

Raudvara 8kl Matemaatika

Astendamine Naturaalarvuline astendaja 2³=222=8 00= - a0=1, kui a0 , st iga arv astmes 0 on võrdne ühega (kui see arv ei ole 0). Näide:11²=121 , 12²=144,1 3²=169 1³=1 2³=8 3³=27 4³=64 5³=125 6³=216 7³=343 10³=1000 20=1 21=2 22=24 23=8 24=16 25=32 26=64 27=128 28=256 29=512 210=1024 Tehted astmetega

Matemaatika → Matemaatika
86 allalaadimist
Programmeerimine 2-esimene kodutöö
3
docx

Programmeerimine 2. esimene kodutöö

Ülesande püstitus Vastavalt oma matrikli viimasele numbrile valitakse ülesande variant. Koostada tuleb C-keelne programm. Tingimused: 1) failist F1 sisestatakse kirjed struktuuriga: Nimi - string Vanus ­ naturaalarvuline Palk ­ reaalarvuline 2) faili F2 väljastatakse keskmisest madalama vanusega kirjed; 3) faili F3 väljastatakse keskmiset suurema palgaga kirjed. Programmikood #include #include #include #include int i=0; // Globaalne indeksmuutuja int n; // Ridade ehk isikute arv failis double keskm_vanus,keskm_palk,sum_palk=0,sum_vanus=0; #define DEBUG 0 // Silumisinfo kuvamiseks peab muutuja olema 1 /** Isikuandmete struktuur ja muutujate kirjeldus **/

Informaatika → Informaatika 2
69 allalaadimist
Keskkooli matemaatika raudvara
40
doc

Keskkooli matemaatika raudvara

.............................................................................................. 7 Ratsionaalavaldise lihtsustamine..............................................................................................7 Tegurdamine e. korrutiseks teisendamine............................................................................ 8 Astendamine............................................................................................................................. 8 Naturaalarvuline astendaja................................................................................................... 8 Tehted astmetega.................................................................................................................. 8 Negatiivse täisarvulise astendajaga aste...............................................................................9 Arvu 10 astmed.....................................................................................................

Matemaatika → Matemaatika
1498 allalaadimist
Teoreetilibe informaatika kordamisküsimused
37
doc

Teoreetilibe informaatika kordamisküsimused

nr-le vastav f.-n on määratud või mitte. Järeldus: Pole olemas algoritmi, mis etteantud Gödeli numbrite a ja b põhjal tunneks ära, kas f.-nid a ja b ühtivad või mitte Järeldus: Pole olemas algoritmi, mis suvalise arvutatava f.-ni f korral teeks kindlaks, kas võrrand f(x) = 0 on arvutatav või mitte. 32. Posti vastavuse probleemi mittelahenduvus. Mittelahenduvate ülesannete näited. A = {x1,..,xn} f: A A on ühskohaline kõikjal määrat' naturaalarvuline f.-n. f on Nn tükki. Kõigi ühekohaliste naturaalarvuliste f.-nide arv aga on |N| |N| - kontiinumi võimsus. Kõigil arvutatavatel f.-nidel on Gödeli numbrid ­ need aga on naturaalarvud ­ seega ei saa kõik f.-nid olla lahenduvad. · Turingi masina peatumine (kas A(x) = lõpmatus?) · Hiberti kümnes probleem ­ kas täisarvuliste kordajatega polünoomi P(x1,..,xn) korral on võrrandil P(x1,..,xn) = 0 naturaalarvulisi lahendeid? · Posti vastavuse probleem

Informaatika → Teoreetiline informaatika
96 allalaadimist
ITT0030 Diskreetne matemaatika II - eksamikonspekt
28
docx

ITT0030 Diskreetne matemaatika II - eksamikonspekt

paigutust jne). Kruskali algoritm kuulub nö. ,,ahnete algoritmide klassi", nende algoritmide iseloomulik tunnus on see, et igal sammul täiendatakse kontruktsiooni just niisuguse objektiga, mille valimine näib just sel hetkel kõige soodsam, pööramata aga tähelepanu sellele, et hilisematel sammudel tuleb seetõttu võibolla teha ebasoodsaid otsuseid. [35]. Märgendatud puud. Puude esitamine arvuti mälus. Märgendatud puu korral on igale puu tipule omistatud konkreetne naturaalarvuline tähis hulgast {1,2,...n}. Reaalsetes rakendustes tegeldaksegi rohkem märgendatud puudega (neid puudutav teooria on seetõttu ka mahukam), märgendamata puid uuritakse suures osas vaid matemaatilistel ning arvutustehnilistel kaalutlustel. Märgendatud puude esitusviisid arvutimälus: a). Naabrusmaatriksina- traditsiooniline graafi esitusviis, kus nii maatriksi ridadele kui ka veergudele vastavad graafi tipud ning 1'ga on tähistatud elemendid, kus kahe tipu vahel leidub serv

Matemaatika → Diskreetne matemaatika ii
388 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun