3) Nõnda saame teada, mitu kohta 3225 peame vastuses komaga eraldama. 361,20 - 2 kohta Vastuses hakkame kohti lugema arvu lõpust! 3. Korrutamine/jagamine järguühikutega: 1) 0,427 · 100 = 42,7 2) 0,1 · 34,67 = 3,467 3) 3 : 100 = 0,03 4) 0,78 : 0,001 = 780 4. Jagamine: 1) Kümnendmurru jagamisel kümnendmurruga peame teisendama jagaja naturaalarvuks ja edasi jagame kümnendmurdu naturaalarvuga. 16,9 : 0,13 = 1690 : 13 = 130 koma tuleb nihutada kaks kohta paremale 13 39 39 HARILIKUD MURRUD: 3 1 3+2 5 1 3 +2 =5 =5 =6 4 2 8 4 4 1. Liitmine/lahutamine: 5 1 10 - 7 3
Reaalarvud NATURAALARVUD Naturaalarvudena mõistame arve 1, 2, 3, .... . On ka käsitlusi, kus ka 0 loetakse naturaalarvuks. Naturaalarvude hulka tähistatakse sümboliga N. Naturaalarvude hulga saame esitada kujul: N = {1;2;3;...;n-1;n;n+1;...} . 0 1 2 3 4 Naturaalarvude hulga omadusi. · Naturaalarvude hulk N on järjestatud lõpmatu hulk, milles on vähim, kuid pole suurim arvu. · Naturaalarvude hulk N on hulk, milles arvud järgnevad vahetult üksteisele ega kata kogu arvtelge. · Naturaalarvude hulk on kinnine liitmise ja korrutamise suhtes. (Kui kaks
Seda saab sõnastada: suvaliselt valitud naturaalarv on algarv. Mõnikord esitatakse nõue, et predikaadi indiviidide hulk ei tohi olla tühi. Predikaatloogikas ei tehta vahet subjektide ja predikaatide kui lauseliikmete vahel selles mõttes nagu traditsioonilises loogikas. Nii subjekte kui ka predikaate käsitletakse ühel viisil – predikaatidena. Selle mõistmiseks vaatleme eeltoodud näidet nii, et laiendame indiviidide hulga reaalarvude hulgaks ehk siis x∈ R ning tõlgime naturaalarvuks olemise unaarse predikaadi kui Nx. Meid huvitav struktuur saab uue kuju: Nx → Ax, mida võiks sõnastada: kui suvaliselt valitud reaalarv on naturaalarv, siis on see algarv. Selles näites ilmneb, et mõlemad – nii see, mida traditsioonilises loogikas peetaks subjektiks (naturaalarv), kui ka see, mida traditsioonilises loogikas peetaks predikaadiks (algarv), on predikaadi rollis. Tühikuga lõpetamata lauset „… on algarv” mille tühikusse on lubatud paigutada
Seda saab sõnastada: suvaliselt valitud naturaalarv on algarv. Mõnikord esitatakse nõue, et predikaadi indiviidide hulk ei tohi olla tühi. Predikaatloogikas ei tehta vahet subjektide ja predikaatide kui lauseliikmete vahel selles mõttes nagu traditsioonilises loogikas. Nii subjekte kui ka predikaate käsitletakse ühel viisil predikaatidena. Selle mõistmiseks vaatleme eeltoodud näidet nii, et laiendame indiviidide hulga reaalarvude hulgaks ehk siis x R ning tõlgime naturaalarvuks olemise unaarse predikaadi kui Nx. Meid huvitav struktuur saab uue kuju: Nx Ax, mida võiks sõnastada: kui suvaliselt valitud reaalarv on naturaalarv, siis on see algarv. Selles näites ilmneb, et mõlemad nii see, mida traditsioonilises loogikas peetaks subjektiks (naturaalarv), kui ka see, mida traditsioonilises loogikas peetaks predikaadiks (algarv), on predikaadi rollis. Tühikuga lõpetamata lauset ,,... on algarv" mille tühikusse on lubatud paigutada
annaabi.ee 
