1919 parteis 25 liiget, 1933 2,5 miljonit! 1923 Müncheni õllekeldriputs ebaõnnestub Hitler vangis, kirjutab "Mein Kampf"'i 1933 NSDAP võidab valimised, Hitler riigikantsleriks Weimari vabariigi lõpp Saksamaa Kolmas Reich Adolf Hitler riigikantsler ja füürer NSDAP ainupartei Mitteaarialaste vallandamine riigiametitest Politseiriigi kujundamine - Gestapo (riiklik salapolitsei) - koonduslaagrite võrk (50 laagrit) - SA (natslikud rünnakrühmad) 4 miljonit liiget - SS (Hitleri ihukaitsest NSDAP eliitüksusteks) 240 000 - Hitlerjugend (SS järelkasv, 14-18-a.) 5,4 miljonit poissi Adolf Hitler Reichskanzler und Führer Heinrich Himmler siseminister, SS'i ja Gestapo juht Joseph Goebbels propaganda- minister Hermann Göring majandusminister, lennuväe (Luftwaffe) ülem Alfred Rosenberg ideoloogiajuht, Idaalade riigiminister Rudolf Hess Hitleri sekretär, NSDAP tegelik juht
kaotusi. - Enamik inimesi jäi toimuva suhtes passiivseks ja üritas jätkata normaalset elu. Nii ei leidnud nt juudid mitmel pool piisavalt toetust ja abi. - Naised pidid asuma tööle meeste asemele tööstusettevõtetes ja ka põllumajanduses. - Sõja mõjudest ei jäänud puutumata ka neutraalsed riigid. Nt Sveitsi pankadesse üritasid oma varandust panna nii juudid kui ka natslikud kurjategijad. Vastupanuliikumised eri riikides - Vastupanuliikumine Prantsusmaal: aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, kes olid alla tulistatud, ning pani toime sabotaaziakte. Tegi koostöd lääneliitlastega. - Kreekas ja Jugoslaavias: kujunes väga tugevaks, Eriti mõjukas partisanide juht oli Tito, kelle tegevusele isegi saksalsed ei suutnud piiri panna.
Majanduslik olukord oli keeruline. Püsis kommunistide võimule tuleku oht. SAKSAMAA: sõja järel okupeeritud. Lääneriigid NSVL 1. Juurutati liberaaldemokraatlik riigikord 1. Kehtestati totalitaarne kord ning toetati kommuniste ka Lääne SM'l 2. Keelustati natslikud organisatsioonid ja propaganda ja kommunistlik partei võis vabalt tegutseda ning oli tugevalt esindatud ajutistes võimuorganites. 3. Loodi tugevalt demokraatlikud parteid: 3. Kommunistid liitsid endaga sotsiaaldemokraatliku partei SM · Kristlik Demokraatlik Liit (Konrad Adenauer) Sotsialistlik Ühtsuspartei (SED)
suur hulk teenekaid sõjamehi, kes tundsid, et neil kui Eesti eest võidelnud ja kannatanud meestel on ka suurem õigus öelda, kuidas asjad riigis peaksid olema. Paljudel juhtudel liitus sellega ka isiklik kibestumus kehva elujärje või takerdunud karjääri pärast. Kes tagab stabiilsuse? Tooma huvi vapside tegevuse vastu on seepärast täiesti loogiline, samuti kui energilise tegudemehe Ploompuu kaasaminek liikumisega. On oluline mõista, et tollal aimasid vaid vähesed, kuhu fasistlikud-natslikud ja nendega sarnased liikumised välja viivad. «Kõva kätt», st korda ja seaduslikkust ei nõudnud rahvamassid mitte ainult Itaalias, Saksamaal või Eestis, vaid peaaegu kogu Euroopas ja Ameerikas. Ei ole õige suhtuda vapslusega kaasaläinutesse kui mingitesse ebarditesse. Selles segases olukorras ei olnud kaugeltki selge, kes suudab võimule tulla ja nõutava stabiilsuse tagada. Tõnissoni valitsus ägas pahameelekoorma all, vapside võimed polnud veel selged, ülejäänud
reparatsioone tööjõu näol · NSV Liidu ja Jugoslaavia kodanike tohtis nende riikide poolt välja nõuda ilma nende nõusolekuta. · Lepiti kokku ÜRO loomises · NSV Liit kohustus alustama sõda Jaapaniga 90 päeva pärast Saksamaa kapituleerumist. · Lepiti lõplikult kokku Poola piirides, Churchill nõudis Poolale vabu valimisi, Stalin surus läbi kommunistide domineeritud Poola Vabariigi Ajutise Valitsuse tunnustamise. · Natslikud kurjategijad lubati kohtu alla anda. 1945 algus · Jaanuaris jõudsid nõukogude väed Oderi äärde. Piirati sisse Pommerimaa ja Ida- Preisimaa. Märtsis ja aprillis vallutati mõlemad sissepiiratud grupeeringud · 13.-15.2.1945 pommitasid lääneliitlased Dresdenit · 13.2.1945 vallutasid nõukogude väed Budapesti. · 30.3.1945 vallutati Danzig (Gdansk). · 23.3.1945 ületasid USA väed Reini jõe. · 2.-17.4
annaabi.ee 
