õigused. Õppetöö toimus ladina keeles. Ülikoolide ülesehitus Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi ehk rektori. Õppejõud määrasid ametisse dekaanid. Üliõpilaste ja õppejõudude õiguste ja kohustuste vahekord võis eri ülikoolides olla erinev. Üliõpilased olid enamasti pärit eri piirkondadest või eri maadest ja jagunesid seetõttu omaette paikkondlikesse ühendusse ehk natsioonidesse või universiteetidesse. Õppetöö ülikoolis Ülikooli studium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisega. Neist kolm esimest moodustasid alamastme: 1. grammatika- kirjutamine 2. retoorika- kõnekunst 3. dialektika- arutluskunst Neli järgmist aga ülemastme: 4. aritmeeika- arvutamisõpetus 5. geomeetria- ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru 6. astronoomia- täheteadus 7. muusika- hõlmas ka kirjandust
uurimise ja õpetamisega tegelev kool. Samal ajal pandi alus ka Oxfordi matemaatika ja loodusteaduse ülikoolile. Esimene ülikool Põhja-Euroopas tekkis 1477. aastal Rootsis Uppsala ülikool. Ülikooli ülesehitus Õppejõud, keda nim magistriteks, professoriteks või doktoriteks, täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid aga õpipoiste ning sellide seisuses. Üliõpilased olid pärit eri piirkondadest või koguni erimaadest ja jagunesid seetõttu omaette paikkondadesse ehk natsioonidesse või universiteetidesse. Nii õppetöö kui ka suhtlemine toimus ladina keeles. Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi s.o rektori. Mis on skolastika? Ülikoolides viljeldud teadust nim skolastikaks. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühitada. Kiriku- ja vaimuelu Kloostrite teke Keisrivõimu langemine Lääne-Euroopas suurendas piiskopi religioosset ja poliitilist võimu tähtsust
Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ametiühendused ning korraldatud gildide ja tsunftide eeskujul. Õppejõud täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid õpipoiste ning sellide seisuses. Paavst kinnitas ülikooli tegevuse asutamisürikuga. ja andis seega ülikoolile privileegid, mis andsid õppejõududele ja üliõpilastele vaimulikega võrdsed õigused. Kuna üliõpilased olid pärit erinevatest piirkondadest, siis jagunesid nad ühendustesse ehk natsioonidesse või universiteetidesse. Nii õppetöö kui ka olmeline suhtlemine toimus ladina keeles. Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi(rektori) ja õppejõud määrasid aga dekaani. Ülikooli stuudium sai alguse 7 vaba kunsti õppimisega: grammatika, retoorika, dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Ülikoolides viljeldud teadust nimetati skolastikaks. See tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid
Üliõpilased olid aga õpipoiste ning sellide seisuses. Tavaliselt kinnitas paavst ülikooli tegevuse oma asutamisürikuga ja andis seega üliooolile privileegid, mis andsid õppejõududele ja üliõpilastele vaimulikega võrdsed õigused. Üliõp olid enamasti pärit eri piirkondadest või koguni eri maadest ja jagunesid seetõttu omaette paikkondlikesse ühendustesse ehk natsioonidesse või universiteetidesse. Aja jooksul hakkas sõne universitas tähistama tervetr ülikooli. Õppetöö ja suhtlemine oli ld.k. see võimaldas eri maadest pärit üliõp ja õppejõududel hakkama saada. praktiliste asjade ajamiseks valis ük endale juhi, rektori, üppejõud määrasid aga dekaani. Üliõp ja õppejõudude õiguste ja kohustuste vahekord või eri ülikoolides olla erinev. Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisega. Kolm alamastme: grammatika,
annaabi.ee 
