c) ülemineku valitsus. 109. Motiivide struktuuri moodustavad a) valijate tahe; b) valimiseelsed lubadused; c) ideoloogiad, huvid, survetegurid. 110. Seisukoht ,,inimese olemus on muutumatu ja inimestevaheline ebavõrdsus paratamatu" on järgmise ideoloogia lähtepunkt a) konservatiivne ideoloogia; b) fasistlik ideoloogia; c) liberaalne ideoloogia. 111. See ideoloogia peab vabadust nii inimese kui ka ühiskonna suurimaks hüveks ja eesmärgiks a) liberaalne ideoloogia; b) rahvuslus- ehk natsionalismiideoloogia; c) sotsialistlik ideoloogia. 112. Nn. kolmanda tee ideoloogia defineerib võrdsust a) võrdsusena sotsiaalsetes standardites; b) kui osalust ühiskonna ja riigiasjade ajamises; c) võrdsete sissetulekutena. 113. Otsustuskeskkonna Õiguslik-institutsionaalsed tegurid on a) justiitsministeerium, kohtusüsteem; b)parlament, valitsus; c) seadused, määrused. 114. Otsustuskeskkonna ühiskondlikud tegurid on a) väärtused, ideoloogiad, mentaliteet; b) ühiskondlikud organisatsioonid;
b)korrapoliitikaks ja protsessipoliitikaks; c) riigi majanduspoliitikaks ja ettevõtete majanduspoliitikaks. 92.See suur usund väidab, et inimesel ei saa olla omandit, vaid inimesed toimivad vaid jumala vahemeestena (kandes hoolt selle eest, mis nende kätte usaldatud) a)konfutsiaanlus; b)islam; c)hinduism. 111. See ideoloogia peab vabadust nii inimese kui ka ühiskonna suurimaks hüveks ja eesmärgiks a)liberaalne ideoloogia; b)rahvuslus- ehk natsionalismiideoloogia; c)sotsialistlik ideoloogia. 110.Seisukoht ,,inimese olemus on muutumatu ja inimestevaheline ebavõrdsus paratamatu" on järgmise ideoloogia lähtepunkt a)konservatiivne ideoloogia; b)fašistlik ideoloogia; c)liberaalne ideoloogia. 116. Sotsiaalse valiku mehhanismid on a) parteid, ühendused, liidud; b)parlamendivalimised, koalitsioonikokkuleppe sõlmimine; c) turumehhanism, poliitiline sotsiaalse valiku mehhanism, bürokraatia, assotsiatsioonid. 8
taotleb rahvuse säilitamist ja arendamist. Rahvustunnet iseloomustatakse kui rahva ühise saatuse äratundmist. Rahvuslik eneseteadvus rajaneb rahva ühisel päritolul, ajaloolisel kogemusel, keelelisel ja kultuurilisel alusel. Poliitilise idee või doktriinina tekkis rahvuslus liberalismiideoloogia raames 18.sajandil võitluses seisusliku ühiskonna privileegide ning etnilisi piire ületava feodaalvõimu ja rõhumise vastu. Eriti mõjukaks muutus natsionalismiideoloogia Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoi sõdade perioodil, kui oli kõigutatud feodaalühiskonna pärand Euroopas, mis viis selle lõplikule lagunemisele. Rahvusideoloogia mõjul ilmus 19.sajandil rahvusvahelisse õigusesse põhimõte rahvuslikust enesemääramisest. Eestis tekkis rahvusideoloogia rahvuslikul ärkamisajal 1860.aastail. Jälgides neid protsesse mujal maailmas, kordas Eesti rahvusliku liikumise üks juhtfiguure, Jakob Hurt, mõtet, et igal natsioonil on loomulik ja jumalik
omaduste poolest üheväärseiks. Sellest tuleneb ka riikide ja rahvaste prioriteet üksikisikute ja sotsiaalsete gruppide ees ning põlgus demokraatia vastu. Tava- ehk keskmist kodanikku ei pea fašism ühiskondlikuks hoovaks. Oluline on just eliit ja sealt esile kerkivad juhid. Ainult juhid oskavad ette näha tulevikku ja on võimelised kandma moraalset vastutust kogu rahva ees selle juhtimisel tulevikku. Rahvuslus- ehk natsionalismiideoloogia. Selleks peetakse tavaliselt ühest ja samast rahvu- sest inimeste kokkukuuluvustunnet, mis taotleb rahvuse säilitamist ja arendamist. Tuleb aga tunnistada, et kategooria “rahvus” oma tänapäevases tähenduses on võrdlemisi uus. Veel kolmsada aastat tagasi käis piir pigem seisuste järgi. Rahvuse kujunemist tingis suuresti majanduslik sund. Sissemurdev kapitalism nõudis massiharidust. Talupojakeel