laht jäi samuti USA-le.USA võim tähendas, et tal oli õigus Kuubal oma sõjavägesid hoida, kolm neljandikku suhkrukasvandustest kuulus USA investoritele.Havannast ja Varaderost said turismikeskused koos hulga striptiisiklubidega ja ka kasiinodega. FIDEL CASTRO Kui 1.jaanuaril 1959 aastal astus tagasi Batista ja läks Dominikaani Vabariiki, siis F.Castrost sai Kuuba peaminister.USA tunnustas kohe tema valitsust.Ta algatas riigis radikaalseid reforme ettevõtete ja põllumajanduse natsionaliseerimisel ning lõpetas USA domineerimise riigis.16.aprillil 1961.aastal kuulutati Kuuba sotsialistlikuks riigiks.CIA üritas oma sõduritega Castro valitsust kukutada, aga see ei õnnestunud.USA kuulutas välja täieliku kaubandusembargo Kuuba vastu, ja see kehtiv veel tänaseni. 3 Kasutatud kirjandus: Kuuba E-M(2001) Kuuba üldandmed [WWW]http://www.estravel.ee/index.php? lang=est&main_id=63,1124,1128
enamiku ja Castro põgenes Sierra Maestra mägedesse. 1956. aastal keeldus Batista valimiste korraldamisest ja valimised toimusid 1958, kui Batista pani ametisse presidendi, kel polnud Kuubal mingit võimu. Batista valitsus kaotas ka USA toetuse ja ,. astus erinevate rühmituste survel Batista tagasi ja siirdus Dominikaani Vabariiki. Castrost sai Kuuba peaminister. USA tunnustas kohe Castro valitsust. Castro alustas riigis radikaalseid reforme ettevõtete ja põllumajanduse natsionaliseerimisel ja lõpetas USA domineerimise riigis. 3. jaanuar 1961 lõpetas Washington diplomaatilised suhted Kuubaga ja 16.aprill Kuuba end sotsialistlikuks riigiks. Järgmisel päeval saatis USA CIA väljaõppe saanud sõdurid Sigade lahte, kus toimus Sigade lahe dessant. Castro valitsuse kukutamine ei õnnestunud ja veebruaris 1962 kuulutas USA välja täieliku kubandusemrabgo Kuuba vastu, mis kehtib siiani. Hoolimata embargost on USA aga ikkagi Kuubasse eksporditavate kaupade mahu poolest viies riik.
Sellega suurenes tunduvalt riikliku sektori osa Suurbritannia majanduses. Osa majandusteoreetikuid nägi selles aktis juba sotsialismiteele asumist. Nii see siiski polnud: turumajandus säilis. Riigistamine sarnanes rohkem rekvireerimisega: endistele omanikele maksti tasu. Vahel oli riigi poolt makstav kompensatsioon isegi suurem kui omanikud oleksid saanud oma ettevõtte eest vabaturul müümisel. Inglise Panga aktsiate omanikud said natsionaliseerimisel hüvise, mis ületas neljakordselt aktsiate nominaalväärtuse. Vahetult pärast Teist maailmasõda seoses tööstuse ümberkorraldustega rahuaja tingimustele kiirenes tööstuse kasvutempo. Edaspidi aga kasvutempo langes ning Suurbritannia jäi tööstuse arengult madalamate kasvutempodega riikide hulka Euroopas. See tulenes asjaolust, et tema tööstus, eriti vanad harud, ületas tootmisvõimsuselt oma siseturu vajadused. Konkurentsi
1956 aastal keeldus Batista valimiste korraldamisest ja valimised toimusid 1958, kui Batista pani ametisse presidendi, kel polnud Kuubal mingit võimu. Batista valitsus kaotas ka USA toetuse ja 1. jaanuar 1959, astus erinevate rühmituste survel Batista tagasi ning lahkus Dominikaani Vabariiki. Castrost sai Kuuba peaminister. USA tunnustas koheselt Castro valitsust. Castro alustas riigis radikaalseid reforme ettevõtete ja põllumajanduse natsionaliseerimisel ja lõpetas USA domineerimise riigis. 3. jaanuar 1961 lõpetas Washington diplomaatilised suhted Kuubaga ja 16. aprill 1961 kuulutas Kuuba sotsialistlikuks riigiks. Järgmisel päeval saatis USA CIA poolt väljaõppe saanud sõdurid Sigade lahte. Castro valitsuse kukutamine ei õnnestunud ja veebruar 1962 kuulutas USA välja täieliku kaubandusembargo Kuuba vastu, mis kehtib siiani. Kuuba riigilipp: 9
Riik on seetõttu tänaseni raskes majanduslikus olukorras. Politoloog G. Bender on väitnud, et raske on eristada sotsialistlikke ja kapitalislikke riike Aafrikas, lähtudes nende poliitilistest struktuuridest ja arengumudelitest. Ta ütleb ka seda, et kui vaadata kapitalisliku arenguga riikide liidreid, olid nad tihti palju suurema isikliku võimuga kui sotsialistid. Viimaste seas ei olnud ka põhirõhk alati natsionaliseerimisel, aga ühtlasti oli mitmetes neist poliitiline jareligioosne vabadus suurem kui kapitalistlikel maadel. 7. Aafrika poliitiline areng iseseisvusperioodil Klientilism ja kleptokraatia Klientelism ehk klienteel-patroonisuhete süsteem seisneb selles, et klienteeli ehk sõltlaskonna moodustavad võimul olevate ringkondade eestkostest huvitatud rühmitused, eelkõige äriringkonna. Klientide seisund sõltub sellest, kui lähedal keegi seisab (eriti etniliselt) võimulolijatele
annaabi.ee 
