Kõik diktatuurid allusid ühele kindlale liidrile. Nt Vene, Saksa, Itaalia. Salapolitsei oli igas totalitaarses riigis. Saksas gestaapo,Itaalias Ovra. Totalitaarsed riigid püüdlevad autarkia poole – et oleksid teistest riikidest täiesti sõltumatud (ei vaja kaubavahetust). SAKSAMAA Müncheni õlleputšil üritasid natsid võimule saada. Ei saanud, Hitler läks vangi. Seal kirjutas oma teose „Mein Kampf“ (minu võitlus). Sisaldab natsiideoloogiat, milles on 2 põhisuunda: 1)Rõhutab saksa rahvuse ülimuslikkust. On kõigist üle – aaria rass. Ja sp peab valitsema maailma. 2)Ülemrassil peab olema tagatud eluruum Euroopas. Põhitakistav leping selle teostamisel oli Versailles’ rahuleping NSDAP – Natsionaal-sotsialistlik saksa töölispartei. 9 kuu pärast sai Hitler vangist välja. 1921 – luuakse natsipartei raames SA – rünnakrühmlased (kannavad pruune särke)
otsinud võimalused relvastumiseks. Nende eesmärgiks oli Punaarmee vastu võitlemine ja kodumaa vabastamine. Paljud kohalikud abistasid neid salaja. Nende tegevusega kaasnes kahjuks ka õigustamatu terror. Enamik eestlasi lootis sakslaste abil omariiklust taastada. Seda ei juhtunud. Nõukogude võim asendus Saksa okupatsiooniga. Moodustati Eesti Omavalitsus, mille eesotsa sai Hjalmar Mäe. Hakati levitama natsiideoloogiat. Massilised repressioonid jätkusid. Arreteeriti ja lasti maha kõik Nõukogude võimudega koostööd teinud inimesed. Majandus rakendati sõjaväe teenistusse, alustati tööstuse ülesehitamist. Pöörati tähelepanu põlevkivi kaevandamisele ja keemiatööstusele. Ettevõtted jäid endiselt riigile. Üldine elatustase langes. Ometi ei kujunenud välja vastupanuliikumist, sest inimesed paistsid siiski eelistavat Saksa okupatsiooni Nõukogude omale. II Nõukogude okupatsioon 1944-1991
baktereid, hallitusi jne preservides.) Natside tervishoiupoliitikat iseloomustab väga tugev rõhk töötervishoiule. Reguleeriti nii erinevates keskkondades toimuvat tööd (nt ka kodustöötamist), erinevaid aineid puudutavaid töid, loodi hulgaliselt ea- ja soospetsiifilisi regulatsioone, lisaks troonis kõige üle füüsilise töö kultus. Miks ühiskonna eliit kelleks arste toona peeti läks kaasa fasistliku ideoloogiaga. Küsimus oli ilmselt ühiskonna biologiseerituses. Natsiideoloogiat käsitlesid asjassepuutuvad ise, kui tervishoidu/hügieeni. Natsism pidanuks olema rakendusbioloogia, Hitler ,,saksa rahva arst" või siis ,,poliitika Robert Koch". Natsionaalsotsiaalistliku Tööparteiga (NSDAP) liitus 45% saksa arstkonnast, 26% arste kuulusid SA-sse (Sturmabteilung NSDAP rünnakrühmlased, nn ,,pruunsärklased"), 7% SS-i (Schutzstaffel NSDAP sõjaväestatud organisatsioon). Need arvud on kordades suuremad kui teiste kutsealade esindajate vastavad näitajad
) Natside tervishoiupoliitikat iseloomustab väga tugev rõhk töötervishoiule. Reguleeriti nii erinevates keskkondades toimuvat tööd (nt ka kodustöötamist), erinevaid aineid puudutavaid töid, loodi hulgaliselt ea- ja soospetsiifilisi regulatsioone, lisaks troonis kõige üle füüsilise töö kultus. Miks ühiskonna eliit kelleks arste toona peeti läks kaasa fasistliku ideoloogiaga. Küsimus oli ilmselt ühiskonna biologiseerituses. Natsiideoloogiat käsitlesid asjassepuutuvad ise, kui tervishoidu/hügieeni. Natsism pidanuks olema rakendusbioloogia, Hitler ,,saksa rahva arst" või siis ,,poliitika Robert Koch". Natsionaalsotsiaalistliku Tööparteiga (NSDAP) liitus 45% saksa arstkonnast, 26% arste kuulusid SA-sse (Sturmabteilung NSDAP rünnakrühmlased, nn ,,pruunsärklased"), 7% SS-i (Schutzstaffel NSDAP sõjaväestatud organisatsioon). Need arvud on kordades suuremad kui teiste kutsealade esindajate vastavad näitajad.