Sisu järgi eristatakse nägemis-, kuulmis-, haistmis-,maitsmis-, kompimis-, ruumi-, aja-, värvuse, liikumis- ja isikutaju. Sotsiaalne taju on sotsiaalsete nähtuste mõtestatud tervikpilt, milles eriti tähtsat osa etendavad sotsiaalsed kogemused. Mõnel juhul võib tekkida asju ja nähtusi moonutav eksitaju ehk illusioon. Parapsühholoohias räägitakse meeltevälisest tajust. Põhilised taju teooria suunad on empiristlik kogemus määrab taju, nativistlik taju on sünnipärane ega sõltu kogemustest, ratsionalistlik taju põhineb alateadlikul järeldusel Eesti taju uurijad: J.Allik, T.Bachmann, A.Luuk, J.Ross ja J.Huik. Väljamaalt: H. Von Helmholtz, W. Epstein, R. Gregory, J.J. Gibson, G. Johansson Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendik ja lünklik ning alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised neli tingimust.
Sisu järgi eristatakse nägemus -, kuulmis-, haistis -,maitsmis-, kompimis-, ruumi-, aja-, värvuse, liikumis- ja isikutaju. Sotsiaalne taju on sotsiaalsete nähtuste mõtestatud tervikpilt, milles eriti tähtsat osa etendavad sotsiaalsed kogemused. Mõnel juhul võib tekkida asju ja nähtusi moonutav eksitaju ehk illusioon. Parapsühholoogias räägitakse meeltevälisest tajust. Põhilised taju teooria suunad on empiristlik kogemus määrab taju, nativistlik taju on sünnipärane ega sõltu kogemustest, ratsionalistlik taju põhineb alateadlikul järeldusel Eesti taju uurijad: Jüri.Allik , T.Bachmann , Aavo.Luuk, Väljamaalt: H. Von Helmholtz, W. Epstein, R. Gregory, J.J. Gibson, G. Johansson Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendik ja lünklik ning alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised neli tingimust. Lähedus ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte.
c.v. 4 a u 5000 sõna c.vi. Täiskasvanul u 35 000 sõna. Ülikoolis õppijal u 50 000 sõna d. Keskkondlikud mõjud sotsiaalsed otsused. d.i. Vanemate poolne sõnavara mõjutab väga palju. d.ii. Kohane keele kasutamine. Keele omandamise teoreetilised käsitlused · Õppimisteooriad o Kinnitamine reageering lapse sõnale o Jäljendamine laps jäljendab seda, mida kuuleb · Nativistlik lähenemine o Kaasasündinud keele omandamise vahend. Valmidus keelt omandada Kriitilised perioodid bioloogilisest küpsemisest tulenevad. Nt lumit sajab, kuningased, minesime poodi · Integreeritud lähenemine eelmiste kombinatsioon o Bioloogiliste faktorite ja keskkonna tegurite koos mõjul Teiste keelte omandamine · Keele õppimine ja kriitilised perioodid · Teise keele õppimine
Orjapidamist toetavad lõunaosariigid olid kaotanud orjanduse vastasele põhjaosariikidele. Põhja soov anda mustanahalistele endistele orjadele valgetega samad õigused põhjustas orjapidajates pahameelt ja hakati mustanahalisi taga kiusama ja tapma. Kuigi Ku Klux Klanist on järele jäänud vaid vari sellest, mis ta kunagi oli, tegutsevad vastavad rühmitused edasi ka 21. sajandil. Lisaks rassismile on ta ka anti-katoliiklik, valgete ülemvõimu pooldaja, anti-semitistlik, homofoobne ja nativistlik. Ku Klux Klani ja nende ideoloogial põhinevate grupeeringute puhul on tegu äärmuslike rühmitustega, mis on oma tegevuse aluseks võtnud kitsarinnalise piiblitõlgenduse. Skinheadid Skinheadlus on subkultuur, mis sai alguse Inglismaal 1968-1969 , ning seejärel levis mujal maailmas. Algselt põhines see muusika-, moe- ja elustiilil, ilma poliitilise ja rassistliku elemendita. Esimese laine skinheadid olid Briti töölisrajoonide noored
Locke ideedest on tänapäeval tuntud lause: ,,Keha ja mõistus peavad arenema harmooniliselt koos". Õppimisprintsiipidest on saanud õppimisteooriate nurgakivid. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) isa oli kellasepp (ka tantsuõpetaja), ema suri sünnitusel. Isa süüdistas ema surmas last. Maksuametnik, preester, muusik.. kusagil polnud pikalt. Võttis varakult vastu seisukoha, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed. Nativistlik vaade. Inimesed sünnivad sünnipäraselt headena. Rõhutab seda, et looduse ja inimühiskonna mõjud on vastanduvad. Inimese areng toimib kaasasündinud protsessidest. Inimühiskond rikub last. Lapse sünnipärased omadused peavad olema vabalt tagatud, ehk laps peab nii palju kui võimalik saama ise areneda. Lastel on oma viis näha ja tunda, lastele ei tohi peale suruda täiskasvanute teadmisi nt seks, vägivald.
Alguses on 2 sõnaga laused, siis 3 sõnaga jne. Grammatiline korrektsioon võib olla konarlik (ajad ja grammatika on segamini, vastuolu lause lõpus ja alguses). Nt mina käisin homme koolis. Kakskeelsuse puhul võib minna kauem aega, enne kui ta hakkab aru saama sõnade tähendustest (eellingvistiline periood pikeneb, kuid ülejäänud kiireneb). Keele õppimiseks on erinevaid teooriaid: 1) Kinnitusteooria see väljend, mida kinnitatakse, see jääb ka meelde 2) Nativistlik seletus/teooria lapsel on bioloogiliselt programmeeritud keele omandamise võime (laps kuuleb keelt ja täidab selle reeglitega. 3) Interaktsionalism keele arengule mõjub keskkondlike ja bioloogiliste arengute kombinatsioon. N. Chomsky 1959 räägib, et analüüsimisel tehakse oluline viga meie uurime keelt väljundipõhiselt, tulemus on esimene eesmärk. Tegelikult tuleks tähelepanu aga pöörata keele
Õppimine on uue lisamine, olemasoleva reorganiseerimine ja struktureerimine ja uute seoste tekkimine. Uue omandamisel on takistuseks paus; seda tuleb teha järjepidevalt eelduseks ümberstruktureerimisele. Oskused ja teadmised on eraldiseisvad. Keele omandamise käsitlused: Õppimisteooria, nt B. Skinner kinnituse mudel; laps räägib seda, mida on kinnitatud, korratud; ka jäljendamine (mudelõpe). Lapsed räägivad hooldajatest erinevalt. Nativistlik lähenemine, nt N. Chomsky keele omandamine põhineb bioloogilisel dispositisioonil; meil on eriline keeleorgan, mis võkmaldab meil ringi käia keelemärkidega; aju areng on keele omandamise baasiks, kuid keeleorgani aktiveerumiseks on vajalik keelekeskkond; keele areng on võimalik ainult kindlatel perioodidel Interatsionistlik lähenemine püüab tuua sisse õppimisteooria, kinnitamise, mis kutsub esile sagendase kordamise; tuleb integreerida
3) Lihtsate lausete periood 2.eluaasta teises pooles - siis kui lapsed oskavad rääkida laps valib oma sõnavara valides, kellega ta suhtleb Kaks-keelsete perede lapsed: Omandavad keeled kiiremini; võib aeglustuda grammatika õppimine (ema peab rääkima oma emakeelt) Õppimisteooria ja õppimine: 1) Õppimisteooria (B.Skinner) Operantne tingimine - see mida me kinnitame, see ka kinnitub 2) Nativistlik lähenemine (N.Chomsky) Meil on kaasasündinud keeleorgan (ajus) - vahendab teadmisi See keskus, kuhu info suundub, aktiveerub teatud hetkel - peab olema sobiv keskkond Lenneberg - keel on kõige alus 3) Interaktsionalistlik lähenemine Broca piirkond - kui seal on mingi viga, siis inimene ei saa kõnelda Wernicke piirkond - inimene ei saa aru teistes ja seetõttu ka teiste emotsioonidest
annaabi.ee 
