Kuidas elada pahelises maailmas? KUIDAS LÕPEB? MILLAL? Iga inimene leiab oma saatuse. Kuritööle 19. sajandi lõpp järgneb karistus. Enesehaletsus viib hukatusse. KOKKUVÕTE: Romaan räägib vürst Mõskinist, kes naaseb Venemaale pärast viibimist Sveitsis sanatooriumis (ravis vaimuhaigust). Ta on aga nii naiivne, aus, et ei suuda vastu panna ühiskonna intriigidele. Ta armub Nastasjasse ja tahab temaga abielluda. Nastasja nõustub, kuid lahkub siiski Rogoziniga. Mõskin palub naiseks Aglajat, kuid kui vürst peab kahe naise vahel valima, mõistab Aglaja, et vürstil on ikka tunded Nastja vastu. Nastja ja Mõskin vannuvad armastust ja lubavad abielluda, panevad isegi kuupäeva paika, kuid Rogozin röövib Nastja ja viib ta Peterburgi. Mõskin järgneb neile ja leiab, et Rogozin on hulluse või peaajupõletiku tagajärjel Nastasja noaga ära tapnud. Mõskin elas üle
südametunnistusele. Näiteks minnes kutsumata Nastasja Filippovna sünnipäevapeole mõtleb ta, et kõige hullem, mis juhtuda saab, on see, et ta naerdakse välja ja saadetakse minema. See ei ole aga tema jaoks midagi suurt või jubedat, kuid näiteks Ganja jaoks oleks selline häbi lausa väljakannatamatu. Mõškinile pole maine säilitamine midagi elutähtsat, tema hindab hoopis teisi asju. Näiteks võib ka võtta Mõškini suhtumise Nastasjasse. Ühiskond oli Nastasja tembeldanud langenud naiseks, kuid Mõškin nägi temas hoopis headust, visadust, aga samas ka haprust. Nastasja põikles tihti kahe suhtumisviisi vahel: kord oli ta ühiskonna pahatahtlikust arvamusest üle, kord jälle murdus ja langes inimeste küünilisuse ohvriks. Eriti hästi illustreeris seda Nastasja mõtteviis mehe valimisel. Lõpuks ütles ta välja, et pole Mõškini jaoks piisavalt hea, näidates just ühiskonna poolt tekitatud survele allajäämist.
sellel segamatult sündida. Ainuke, kes kordagi ausalt teelt ei libastunud, oli vürst ise. Mõskin oli sügavalt usklik. Ka see aitas tal oma tõekspidamistele truuks jääda ja inimestele nende alatud teod andestada. Nastasja Filippovnaja avaldas vürstile muljet juba siis, kui ta oli hetkeks naisest pilti silmanud. Mõskinil oli nõrkus ilusate naiste vastu. Nastasja oli seltskonna kõige keerulisem naine, ometi suutis vürst teda mõista ja kohtles teda ülimalt hästi. Ta armus Nastasjasse ning Nastasja hakkas teda ka vastu armastama. Suhe võttis traagilise pöörde, sest naine kannatas komplekside all ja võitles pidevalt iseenedaga. Ta teadis väga hästi, et on ilus, tark, ta armastas ennast, kuid oma lapsepõlve tõttu oli tal alaväärsuskompleks. Selline kooslus tekitas Nastasjas pidevalt hullumeelsus hoogusid, mis sundis teda jooksma vürsti ja Rogozini, alatu ning küllaltki rumala mehe vahel. Mõskin kannatas sellepärast väga palju, kuid siiski ei
Autor ise on öelnud: ,,Inimene ei sünni õnne jaoks. Inimene teenib oma õnne ära, ja seda alati kannatamise hinnaga." Raamatu üks tegelanna, Nastasja Filippovna, vapustavalt ilus naine, kes on võimeline võluma pea iga mehe, peab end tõeliselt langenud naiseks ja suureks patuseks ega süüdista oma rikutud elus kedagi peale iseenda. Siin peitub põhjus, miks ta ei suuda terve teose vältel õnne tunda. Vürst Mõskin teeb talle juba nende esmakohtumisel abieluettepaneku, sest on Nastasjasse armunud naist ennast nägemata. Piisas vaid tema pildist, et vürsti paeluda. Oleks Nastasja Filippovna mehe vastu võtnud, oleks too naise suure tõenäosusega õnnelikuks teinud. Sellegipoolest keeldub naine vürsti ettepanekust, kuna ta on enda arvates liiga rüvetatud sidumaks end nii hea ja puhta inimesega kui seda on Lev Nikolajevits Mõskin, olles ise suurimaks takistuseks oma õnnele. Raamatus ,,Hüljatud" kirjutab autor Victor Hugo: ,,luuletajaInimene hakkab langema, veereb
Nende kahe tegelase kõrval on veel üks peategelane kaupmehe poeg Rogozin. Tema majas ripub ,,Surnud Kristus". D arvas, et kaupmehed on selline seisus, mis on lahti rebinud lihtrahvast ja neil ei ole ka õiget usku. Rogozin Jumalat ei usu. Rogozinil oli ajalehekroonikast pärit prototüüp. D toob selle artikli ka raamatusse. Artikkel räägib mõrvast, mille on soritanud kaupmehe poeg, rikas noormees Mazurin. Rogozin on sünge inimene, ta on ka stiihiline, ilma keskse ideeta. Ta armub Nastasjasse ja tahab temaga abielluda. Saadakse aru, et kirg võib lõppeda mõrvaga, kuna inimesed on erinevad. Rogozini eesmärk ei ole haritus ega haridus. Neljas tegelane on Aglaja Jepantsina isekas kindrali tütar. Ta meenutab last. Teisalt on ta tõeliselt naiselik. Ta on Mõskinisse armunud. Ta osutub Mõskini tõeliseks armastuseks. Tundeisse sekkub ka erootiline moment, puhast platonismi ei ole. See seik pärineb D enda elust, kus D armus ühe mõjuka mehe tütresse. Tütar ütles D-le ei
annaabi.ee 
