liber, era, erum vaba homo, minis m.f. inimene; meesterahvas, mees alius, a, ud teine, muu ingenuus, i m. vaba inimene libertinus, i m. vabakslastu 11. Ingenui sunt, qui liberi nati sunt; libertini, qui ex iusta servitute manumissi sunt. Vabad inimesed on need, kes on vabaks sündinud; vabaks lastud on need, kes on vabastatud õiguslikust orjusest. ingenuus, i m. vaba inimene qui, quae, quod kes, mis; see kes, see mis; keegi, mingi liber, era, erum vaba nascor, natus sum, nasci sündima, tekkima libertinus, i m. - vabakslastu ex seest, -st, -lt, hulgast ius, iuris n. õigus; eesõigus; privileeg; voli servitus, utis f. kohustus, servituut, orjes; sõltuvus, alluvus, orjus manumissio, onis f. vabaks laskmine, (orja) vabastamine 12. Rursus libertinorum tria sunt genera: nam aut cives Romani aut Latini aut dediticiorum numero sunt. Jälle, on kolm klassi vabakslastuid, nimelt, Rooma kodanikud,
12 omadussõnast CLEMENS, CLEMENTIS III 13 adverbiaaladjektiivist AMANDUS, AMANDA, AMANDUM I, II 14 perfekt partitsiibist pass. RE-NATUS, NATA, NATUM (omadussõnaline vorm I, II käändelõppude -us, -a, -um abil) (nascor, sünnin) 15 nimisõnast VICTOR, VICTORIS III 16 nimisõnast REGINA, REGINAE I 17 omadussõnast SABINUS, SABINA, SABINUM I, II 18 omadussõnast BARBARUS, BARBARA, BARBARUM I, II 19 perfekt partitsiibist pass
(utilis homini asemel utilis ad hominem). e) Akusatiiv muutub valdavaks eessõnalistes ühendites (cum militibus asemel cum milites). f) Verb: analüütilised e. perifrastilised vormid: passiiv KL (laudor) → VL laudatus sum (KL passiivi perfekt); tulevik modaalverb (volo, debeo, habeo) + infinitiivist (amare habeo) → uus sünteetiline tulevik (aimerai); kaovad nn. depoonensverbid (millel oli passiivne vorm ja aktiivne sisu: nascor, morior). g) Omadussõna komparatiivi ja superlatiivi analüütilised vormid: fortior > magis fortis, plus fortis (hisp. mas, pr. plus) h) demonstratiivide tähendus nõrgeneb (→ määrav artikkel); arvsõna unus tähenduse nõrgenemine (→ umbmäärane artikkel) 29. VL süntaktilised ja leksikaalsed eripärad võrreldes klassikalise ladina keelega Süntaks, sõnajärg muutub vormistatumaks, enne oli vaba a) Indikatiivi kasutuse laienemine (nt. kaudne kõne)
(gladius ad militem); daativi asemel konstruktsioon ad + acc. (utilis homini asemel utilis ad hominem). e) Akusatiiv muutub valdavaks eessõnalistes ühendites (cum militibus asemel cum milites). f) Verb: analüütilised e. perifrastilised vormid: passiiv KL (laudor) VL laudatus sum (KL passiivi perfekt); tulevik modaalverb (volo, debeo, habeo) + infinitiivist (amare habeo) uus sünteetiline tulevik (aimerai); kaovad nn. depoonensverbid (millel oli passiivne vorm ja aktiivne sisu: nascor, morior). g) Omadussõna komparatiivi ja superlatiivi analüütilised vormid: fortior > magis fortis, plus fortis (hisp. mas, pr. plus) h) demonstratiivide tähendus nõrgeneb ( määrav artikkel); arvsõna unus tähenduse nõrgenemine ( umbmäärane artikkel) Süntaks, sõnajärg muutub vormistatumaks, enne oli vaba a) Indikatiivi kasutuse laienemine (nt. kaudne kõne) b) KL Accusativus cum infinitivo (Credimus te mentiri) analüütiline konstruktsioon: credimus quod mentiris.