Enne sõda Narvas elanud 34 000 elanikust elas pärast sõda, 1946. aastal seal vaid mõni üksik eestlane põhiliselt linna äärealadel. Kuigi Narva vanalinna oli võimalik taastada ning enamiku majade ja kirikute müürid olid püsti, otsustas uus võim kõik maatasa teha. Alates 1950. aastate algusest varemed õhiti ja suure osa vanalinna asemele ehitati tänapäevased korterelamud. Pärast Teist maailmasõda asustati linn peamiselt migrantidega. Endised narvalased, kes pärast sõda soovisid Narva tagasi tulla, ei saanud Narvas elamispinda. Tänapäeval on Narva elanikest eestlasi vaid 4%. Narva jõe paremkaldal asuv Jaanilinn eraldati Narvast ja liideti Vene NFSV-ga 1945. Rahvaarv 1973. aastal 66 000 elanikku. Pildid: Kasutatud allikad: https://www.google.ee/search?q=narva&espv=2&tbm=isch&imgil=7_DMjv2LI-X8EM %253A%253BQoWfPOukqAmfFM%253Bhttps%25253A%25252F %25252Fet.wikipedia.org%25252Fwiki
Põhja- Eesti mis kuulus Rootsile nimetati Estlandiks. Lõuna-Eesti koos Läti aladega mis kuulus Poolale nimetati Livlandiks ja Saaremaa kuulus eraldi Taanile. Liivisõja alg perioodil venelased tegid luure- ja rüüsteretke Eestisse. Kaitset Eestil peaaegu ei olnudki ainult talupojad üritasid oma peresid kaitsta. Kevadel venelased piirasid sisse Narva ja Tartu. Narvas samal ajal kui venelased sinna sisse tungisid süütas üks ettevaatamatu kodanik õllekeetmisel linna põlema. Narvalased ei suutnud korraga tuld kustutada ega venelastega võidelda. Narva langes. Tartu rahvas aga hoopis ei suutnud vastase meelitustele ja lubadustele ära öelda ning nad loovutasid oma linna niisama. Mõni aasta hiljem Tartu kergeusklikud inimesed ja nende piiskop küüditati Venemaale. Pärast Tartu langemist lahkusid hirmus olevad orduväed Ida-Eestist ja kõik Ida-Eestis olevad kindlused läksid venelastele ilma tülideta
Hirmuvalla all elanud aladel ei edenenud põlluharimine, koormised kasvasid (sõjakulud pidi katma maa, kus sõda peeti). Eesti talupeogi püüti värvata ka Rootsi sõjaväkke. Kohalikest meestest moodustati maamiilitsa üksus. Umbes 15 000 eestlast oli Põhjasõja ajal Rootsi vägedes. Sõda jätkub Aktiivsem võitlus algas uuesti 1708 aastal. Olulisim lahing tiomus Vinni mõisa väljadel (rootslased kaotasid). Talvel küüditati Venemaale tartlased ja narvalased ja lasti õhku praktiliselt terve Tartu. Ukrainas toimunud Poltaava lahingus purustas Peeter I rootslaste väe täielikult. Kapituleerusid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinn. 29. Septembril 1710 kirjutati kapitulatsioonile alla (Rootsi vägi alistus, Vene ülemvõimu tunnistati). Põhjasõja lõpp. Eesti ühendamine Venemaaga. Rootsi sõjaväes levima hakanud katkuepideemia hävitas enam kui poole sõjas ellujäänud talurahvast. Rahvaarv langes 120 000-140 000 inimeseni
Kuhugimaani venelased neid ka saatsid. Paar päeva hiljem jõutakse Tallinnasse. Armukirjas Narvale oli tsaar väga lahke, tsaari armu osaliseks saab siis kui tulevad Vene riigi koosseisu. Tsaar lubas kõik õigused ja vabadused 16 Narva inimesele, kes olid linna juhtivad tegelased. Linnale lubati säilitada võim majandusasjade ja asjaajamistele. Linna kaitse Vene vägede kätte. Linnale garanteeritakse usuvabadus. Kaubandusvabadus linnale. Õigus abielluda sakslasega. Narvalased võivad anda oma tütreid anda Saksamaale. Liikumisvabaduse võimalused. Tsaar neid lubadusi pidas (propagandistlikul tagamõttel, et ka teised linnad tuleks Vene võimu alla). Narvalasi hakatakse süüdistama reetmises. Hakati otsima süüdlasi. Reetmise jutt hakkab kõige rohkem levima ordu leeris, põhjuseks see, et ordul oli tarvis leida süüdlane. Ordu ei olnud ise appi läinud, Kettler ei tulnud linna, vallutamise alguses
kohaselt ka nemad pidi 8 päeva jooksul oma asjad kokku panema, kinnisvara ära müüma ja Venemaale ümber asuma. Esimesed voorid asuvad Narvast teele 05.03.1708. Geograafilised punktid, kuhu narvalasi saadeti, on paljuski sarnased tartlastega. Narva oli 17. sajandi olnud suurem kui Tartu, kokku küüditati umbes 1700 inimest. 300 inimest (sakslast) jääb siiski Narva alles. Need, kes Venemaale küüditati, pääsesid katkust. 1714. a hakkavad ka narvalased tagasi tulema. Tsaar andis loa, et endised omanikud saavad oma endise kinnisvara tagasi. Tartus olid sellega probleemid, pikad protsessid. Narva oli asunud palju Venemaa venelasi, Tartusse ümbruskonna talupojad. 20 Majanduslikus mõttes läks Narval paremini kui Tartul. Viimane jääbki eelkõige käsitöölinnaks, Narvas aga taastub 1720. aastatel kaubandus. Meie linnades Peetri suur kinnitus 1710
annaabi.ee 
