....... 21 Lisad.................................................................................................................................... 22 Lisa nr 1: Küsimustiku ankeet........................................................................................... 22 Lisa nr 2: Ankeedi pilt....................................................................................................... 28 Tabelid ja joonised Tabel 1 Kiusajate ja ohvrite sooline jaotus kontingendis (Naruskov 2009)..............................8 Tabel 2 uuritavate vanuseline jaotus.......................................................................................9 Tabel 3 uuritavate sooline jaotus.............................................................................................9 Tabel 4 Internetiühenduse olemasolu...................................................................................10 Tabel 5 Internetialased teadmised......................................................
kasutatakse kaaslaste kiusamiseks. Näiteks saadavad noored üksteisele õelaid e-kirju, mõnitavad eakaaslasi suhtlusportaalides ning kirjutavad alandavaid kommentaare. Seda võib nimetada küberkiusamiseks, mida defineeritakse kui tahtlikku ja korduvat kahju tekitavat käitumist, kasutades elektroonilist keskkonda. Kuid mis on need põhjused, miks inimene hakkab kedagi solvama, alandama või muud moodi kiusama ning kuidas saaks seda ära hoida? TÜ kasvatusteaduste magistrant Karin Naruskov on öelnud: ,,Küberkiusamine ei tekita ohvrile sinikaid ega murra käeluud. Seda enam peavad lapsevanemad ja õpetajad olema tähelepanelikud Internetis toimuva suhtes." Reaalelus toimuvat füüsilist kiusamist märkavad inimesed varem või hiljem, kuid küberkiusamise suurim miinus on see, et kunagi ei tea, kes võib olla kiusatav. Internetis kiusamine on sageli varjatud, lapse lähikondsed ei pruugigi seda märgata, kuigi oluline on avastada probleem juba eos.
Viimast tendentsi märgivad mitugi autorit. Suur osa näilikku seisusemuutust taotlevaid eestlasi ei pruukinud aga oma nime saksastamisega vaeva näha, sest nende perekonnanimed olid juba algupäraselt saksakeelsed. Värdnimed on nimed, milles eestikeelsele esiosale on lisatud võõrkeelne järelosis (Saareste II: 9). Leidub eesti-vene seganimesid, kus eesti nime on ametivõimude poolt (eriti nekrutitel väeteenistuses) venepärasemaks kohandatud (nt Bernakov, Kasikov, Kodasov, Naruskov, Rebassov, Tõnnov) (Saareste II: 7-8). Rohkesti leidub eesti-saksa värdnimesid: Ausberg, Looberg, Õismann, Jahimann, Juhkamson, Võsoberg, Laanenbek, Lahemann, Poissmann, Sõrasson (Saareste II: 9). Eestikeelsete nimede seas võib nende murdelise ilme põhjal eristada põhjaeestilisi ja lõunaeestilisi nimesid. Lõunaeestilisi nimesid on nt Hain, Hüdsi, Kahro, Naaris, Põvvat, Sannamees, Sõgel. Põhjaeestiliste nimede hulgas saab eristada saartelt
kuulutused jne). Mida rohkem materjali sa liba konto muutmise kohta suudad salvestada, seda lihtsam on hiljem teha kindlaks teo toimepanijat. Pärast materjalide salvestamist teavita sinu konto ebaseaduslikust kasutamisest kindlasti politseid. 9 Internet täna maailmas Internetikiusamise 7 liiki (Karin Naruskov, 2007 : 7) 1. Sõimamine (flaming) korduvalt saadetakse kellelegi interneti vahendusel sõimavaid, vihaseid, ebaviisakaid kirju, kommentaare, pilte eesmärgiga teist inimest alandada või solvata. 2. Ahistamine (harassement) korduvalt saadetakse interneti teel ründavaid, ebaviisakaid ja solvavaid kirju, kommentaare, pilte, mis võivad olla ka seksuaalselt ahistavad. (Ellison ja Akdeniz (1995) arvates võib see hõlmata endas ka seda, kui
annaabi.ee 
