Seetõttu on äärmiselt tähtis eristada nartsissismi (normaalsuse piires kõrgest) enesehinnangust ning teistest sarnastest iseloomujoontest nagu endale meeldimine, enesetunnustus ja kindlus. Nartsissism põhineb egol ja minapildil. 3 2. NARTSISSISM JA KÕRGE ENESEHINNANG Inimesest, kes paistab silma mõõdutundetu usuga oma võimetesse, saab suure tõenäosusega juht. Kuid mitte tingimata parim juht -- nartsissist ei ületa teisi oma liidrivõimetelt. Nartsissist on egoistlik ja vähese empaatiavõimega tüüp, kes liialdab oma annete ja võimetega. Teadlased rõhutavad, et nartsissismi ja kõrge enesehinnangu vahele ei saa panna võrdusmärki. Kõrge enesehinnanguga isik on enesekindel, sarmantne ja hooliv ning otsib teistega lähedust. Nartsissistidel on oma talendist ja võimetest põhjendamatult hea ettekujutus ja nad hoolivad endast rohkem kui teistest
Haiglaslik nartsissism - nartsissistlik isiksushäire Alaväärsus kompleksi kompenseerimine teisi alavääristades Terve nartsissim - inimese visioonid ja arusaamad enese suhtes. Mõiste sünd Psühhoanalüüsi käigus 1931. aastal kirjeldas Sigmund Freud nartsissistliku isiksushäiret - algus Näiteid kirjandusest ja filmikunstist Moliére Don Juan - hurmab, tapab ja vägistab ilma süümepiinadeta Oscar Wildé’i Dorian Gray portree - nimitegelane on nartsissist Kasutatud allikad https://en.wikipedia.org/wiki/Narcissus_(mythology) https://et.wikipedia.org/wiki/Nartsissism https://et.wikipedia.org/wiki/Nartsissistlik_isiksush%C3%A4ire
ning seal kasvasid krookused, roosid, iirised ja hüatsindid. Järsku hakkas Persephonele silma üks erakordselt veetlev õis. Järsult tekkis veel sadu õisi juurde ja vaatepilt oli lausa hurmav. Ta oli korjamisega juba pisut teistest eemal ja ei suutnud ilusatele õitele vastu panna. Järsult avanes tema ees maapõu, kust sööstis välja kaarik süsimustade hobustega. Seal oli Hades, kes tõmbas Persephone ka kaarikusse. See pole ainus lugu nartsissist, on ka teine müüt, mis on sama maagiline. Selle peategelaseks on ilus noormees, kelle nimi oli Narkissos. Ta oli väga ilus ja paljud ihaldasid teda endale. Üks kurb juhtum oli ühe veetleva nümfi Echoga, kes sattus Hera viha alla. Põhjuseks oli see, et Hera üritas ühte Zeusi armulugu jälle välja uurida, kuid jäi Echo põnevat juttu kuulama ning kaotas oma järje käest. Seetõttu otsustas ta oma viha välja valada
deprssioonisümptomeid ja narkootikumide ning alkoholi kuritarvitamist. Koos nartsisstliku isiksusega võib samal ajal esineda histriooniline, ebastabiiline ja düssotsiaalne isksus ning skisotüüpne ja paranoiline isksus. Nartsisstliku isiksusehäiret on alla 1% rahvastikust. Patsientide kontingenis on levimus umbes 1-16%. Selle diagnoosiga patsientidest on umbes 50-80 % mehed. (Lönnqvist & Slik 2006) 2.1. Nartsissim ja inimsuhted Nartsissist ei ole võimeline looma tundmustel põhinevaid inimsuhteid ning pealegi pole tal nende järele vajadust, selles mõttes piisab talle enesest. Ta inimsuhted kannavad pinnalisuse, ettevaatlikkuse ja umbusu pitserit. Inimsuhted on talle omalaadsed sõltuvus- ja tasumaksmis suhted. Nartsissistlik isiksusehäire 7 Need kestavad täpselt nii kaua, kuni teine jaksab teda imetleda ja kuni see imetlus on värske ja uus
sellist seisundit õhukesenahaliseks nartsissismiks. Õhukesenahalise nartsissisti eneseväärikustunne on hablas ja sõltuv välisest tagasisidest. Kui seda ei tule piisavalt, siis võib ta kokku variseda. Ta otsib lähedastelt lakkamatult seda aktsepteerivat ja armastavat pilku, millest ilmajäämist ta lapsepõlves koges. Ta on igati valmis lipitsema ja kohe süü enda peale võtma, siis kui kõik ei lähe nii nagu loodetud. Õhukesenahalise vastandiks on muidugi paksunahaline nartsissist, kes on hoolimatult küünarnukke kasvatav taktik ja kes teisi halvustab. Bateman on väljendanud 5 seisukohta, et nartsissistlik inimene kõigub nende kahe positsiooni vahel ehk siis temas on olemas samaaegselt mõlemad küljed. Võib-olla on üks või teine strateegia parajasti valitsev ja teine varjus. Õhukesenahalise, teistest sõltuva inimese hapruse taga on tohutu viha nende vastu, kes on teda solvanud ja milleski ilma jätnud.
demonstreerimine: viha, kadedus, kättemaks, kahjurõõm. Tööd tehakse pidevast vajadusest olla parim. Kui temal on halb, siis ei tohi ka teistel hea olla ning sellest lähtudes käitub ta vastavalt. Nad ei oska teistele kaasa elada ega mõista, mida teine inimene tunda võib. Nalja tegemisega võib agressiivne laps hoopis teist solvata, ise sellest aru saamata. Neil puudub ka sotsiaalne tundlikkus. Piinlikes olukordades, nähes teist kannatamas tunnetab nartsissist oma jõudu ja see tugevdab agressiivsust. Oma süüd nad ei tunnista ja tehtut ei kahetse. Ta tunneb häbi siis, kui teda on teiste silmis alandatud. Paljude relvaks on vaimne vägivald. Agressiivsed lapsed on rahutud, kannatamatud ja aktiivsed. Neil on hirm tegevusetuse ja igavuse ees. „Üksiolek rõhub teda, sest ta pole võimeline tekkinud tühikut täitma loova tööga ega kujutlusvõimet appi võttes end lõbustama
annaabi.ee 
