Pidev väljakutse, liikumine, kasvamine. Tunnetatakse, et kogetakse üksteist lähtuvalt, et inimene on teisega üks, tema on ka enesega 1. Ei põgeneta enda eest. Annab tõendit suhete sügavus , tundlikkus, jõud. Armastuse praktika- keskendumisvõime tuleb elada praegu, mitte mõelda, mis järgmiseks tuleb.Distsipliin, püsivus (kiiresti õppides ei õpita korralikult), ülim huvitatud meisterlikkuse saavutamisest, enesetundlikkus. Armastuseni jõudmiseks peab üle saama nartsissismist. Siis näeb inimesi sellistena, nagu nad on objektiivselt. Tuleb uskuda endasse ja teisesse, ka tema võimetesse. Uskumine nõuab julgust, võimet riskida, valmisolekut välja kannatada valu ja pettumusi. Igapäevaelu pisiasjadesse tuleb uskuda. Tuleb näha, kus kipub kaduma ja miks näha mõtteid, millega me usu puudumist arvame, millal juhib käitumist argus ja kuidas argust targutuste abil varjatakse.
Esimeses peatükis tutvustati lühidalt mis on enesehinnang. Teises räägiti lähemalt kuidas enesehinnang kujuneb; mis etapid on inimese elus sellised, kus enesehinnang võib igaühel kõikuda; mis mõju on vanemate käitumisel lapse enesehinnangule. Kolmandas tuuakse välja positiivse ja negatiivse enesehinnangu mõjud ning kuidas see väljendub mis on baashoiakud; kuidas mõjutavad teised sinu enesehinnangut; enesehinnangu seotus meeleoluga ja ülevaade on ka antud nartsissismist kui isiksushäirest. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Alas, M. (2009). Enesehinnang ja terve suhe. Külastatud aadressil https://www.tlu.ee/~malas/enesehinnang/index.html Crisp, R. J. & Turner, R. (2010). Essential Social Psychology 2nd Revised edition. London: Sage Publications. Krips, H. (2005). Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kull, M., Saat, H., Kiive, E
- Keskendunult elada - terviklikult olevikus - siina ja praegu - elada; hetkel, mil midagi tehakse, ei tohi mõelda sellele, mida järgnevalt teha tuleb. Kui inimene ei tea, et iga asi tuleb omal ajal, ning tahab asjade käiku kunstlikult kiirendada, siis jääb keskendumine tõepoolest alati kättesaamatuks. - Objektiivsus - võime näha inimesi ja asju sellistena, nagu nad on - objektiivselt. - Mõistus - emotsionaalne seisund, mis seda vormib, on alandlikkus. Nartsissismist suhteliselt vabana suudab armastada vaid selline inimene, kellel on piisavalt alandlikkust, objektiivsust ja mõistust. Armastuse kunsti praktika nõuab usu praktikat. Usu tüübid: 1) Irratsionaalne - arutu alistumine autoriteedile, võimule. 2) Ratsionaalne - veendumus, mis põhineb inimese võimel mõelda või tunda. Kui meil puudub usk enese püsivusse, siis on ohus meie identsus, me saame sõltuvaks teistest inimestest, kelle arvamused saavad aluseks meie enesehinnanguile.
psüühilise hälbe rühma. Tähtis on teineteisest eristada väikelapse tervet nartsissismi ja algavat nartsissismihälvet. Terve nartsissism on lapse loomulik enesekesksus, vajadus imetluse ja armastuse järele, oma saavutuste imetlemine, enda kõikvõimsuse tunne, vajadus olla maailma parim laps ja köita enda külge talle tähtsad inimesed. Täiskasvanud inimeste puhul ei räägita tavaliselt enam tervest nartsissismist, vaid hoopis selle tagajärgedest -- eneseväärikusest, eneseusaldusest ja enesekriitikast. Nartsissistiks peetakse niisugust inimest, kelle eneseusaldus, inimsuhted ja tundeelu on häiritud. Kolmandaks teemaks kästiles autor lapse varajast psüühilist arengut ehk psühholoogilist sündi. Psühhoanalüütik Mahler seletab oma teooriaga, millest tuleneb see, et lapse esimesed eluaastad ja esimesed inimsuhted on tema sotsiaalsele arengule väga tähtsad. Mahleri teooria peamõte
annaabi.ee 
