kuuks Katsikud Enne ristimist käisid inimesed katsikul titte ja nurganaist vaatamas Kaasa võeti titeriideid, magushaput leiba, putru võisimlaga või muud suupärast Mehed katsikul ei käinud Ennustati lapse välimuse järgi Tite toitmine Toideti rinnapiimaga Oksendaja- hea laps, pasandaja- paha laps Hakati varakult andma ka muud toitu Ema näris toidu suus peeneks ja pani lapsele sõrmega suhu Luti eest oli narts, mille sees oli suhkur või leivapudru meega 6 kuu vanuselt hakkas ta kõike toite saama Rinnapiimast võõrutati kuskil aasta vanuselt Tite säng Laps magas millal ja kus tahtis Valmistati ka häll Titekorv oli ema voodi kõrval Tite riietus Imik kandis särkki ja mütsi, ümber narts ja mähkmed Kui laps seisma hakkas tehti talle pikk kleit (nii poiss- kui ka tütalastele) Jalas heegeldatud sussikesed
,,Ei, mitte täna ega homme, kui me täna või homme minna võime." ,,Unistus nõuab alati mänguruumi, tahad sa öelda? Et kui kõik on viimseni paigas, pole fantaasiale enam kohta?" ,,Tee iseenda juurde käib alati oma unistuste kaudu mitte kunagi aga teiste." ,,On kaks võimalust: kas sa leiad ennast või kaotad lõplikult." Õhupalliga võis küll lennata, kuni ta kandis - ent maju tema külge riputada ei saanud. Ja kui ta alla kukkus, jäi järele vaid narts kortsus riiet, mille enam õhupall. Üksikasjad on samatähtsad, kui tervik; aga tervik on mõjusam. Kes millelegi ei looda, ei saa ka kunagi pettuda. Naer läbi pisarate Põhjendused probleemi kohta Alustuseks ma tahan öelda oma seisukoha, minu arvates pisarad võivad, aga ei pruugi olla alati otseses tähenduses, et mõista inimest ja tema naeratuse ning naeru taga peituvat valu. Vahel või
Palun, mine edasi. Temale anna nalja või roppust, muidu ta jääb magama. Mine edasi, Hecuba juurde. KOLMAS NÄITLEJA: Kuid kes oo õud! kes oleks näind seal sõgestunud kuningannat HAMLET: "Sõgestunud kuninganna"? KOLMAS NÄITLEJA: kes paljajalu jooksis, needis tuld, peast silmi nuttes, ümber selle pea, kus äsja veikles diadeem, vaid narts ja kleidiks ümber kurnat niue tekk, mis haarat ähmiga. Kes seda näind, see mürki kastet keelel reeturiks Fortuna-hoora oleks kuulutand. Ent oleks jumalad Hecubat näind ja kuulnud naise valukarjatust, kui Pyrrhos tükeldas ta silme all ta kaasat mõnitaval õhinal kui üldse maisest asjust hoolivad
sul enda kaitseks öelda?» «Enda kaitseks!» mõtles Gringoire. «Asi on halb.» Ja kokutades vastas ta: «Ma olen see, kes täna hommikul ...» «Vannun kuradi küünte juures,» katkestas teda Clopin, «ütle oma nimi, lontrus, muud midagi! Kuula! Sa seisad kolme võimsa valitseja ees: minu, hulguste kuninga Clopin Trouillefou, suure keisri järeltulija, Argoo kuningriigi kõige kõrgema läänihärra ees; mustlaste hertsogi Mathias Hungadi Spicali, selle kollase vanamehe ees, kellel narts ümber pea on mässitud; galilealaste keisri Guillaume Rousseau, selle jommi ees, kes meid ei kuula, aga seal üht libu kallistab. Meie oleme sinu kohtunikud. Sina oled Argoo kuningriiki tunginud, ilma et ise tema alam oleksid, sina oled meie linnajao seadusi rikkunud. Sind tuleb karistada, seda enam, et sa pole näpard, nuiard ega lööbard, see on ausate inimeste keeli: varas, kerjus, hulgus. Või oled sa midagi sellesarnast? Näita, et sul õigus on! Lao I välja, mida sa võid!»
annaabi.ee 
