Elu Guillaume de Machaut' elu on kõige rohkem seotud Reimsi linnaga. Ta sündis ja sai hariduse Reimsis või selle ümbruskonnas ning elas ja töötas Reimsi linnas püsivalt alates 1340. aastast kuni surmani. Machaut tegi suurejoonelist poliitilist karjääri. Töötades mitmete kuningate sekretärina. Looming Luule Machaut kirjutas umbes 400 luuletust, sh. 235 ballaadi. Paljud tema luuletustest kuuluvad narratiivsete luuleteoste koosseisu ning üks tähtsamaid neist autobiograafilise algega värssromaan "Le Livre du Voir-Dit" on 14. sajandi prantsuse kirjanduse tähtteoseid. Tema luule mõjutas ka paljusid tulevasi luuletajaid. Muusika Ars nova väljapaistvaimaks heliloojaks sai just Guillaume de Machaut, kelle juba esimeses dateeritavas teoses nähakse küpset ars nova stiili. Kolmehäälse moteti "Bone pastor Guillerme - Bone pastor qui pastores" lõi Machaut juba 1324
radikaalselt. Samuti on küberpunk populaarne arvuti- ja fantaasiarollimängude teema. Eriti populaarne on küberpunk animes. Postmodernistlik teater. - Postmodernistliku teatri üheks tunnusjooneks on peetud elektroonilise ja digitaalse multimeedia kasutamist. Pika ajalooga praktika, mida eriti intensiivselt harrastatakse postmodernistlikus teatris, on (eeskätt klassika) ülekirjutamine (rewriting): alusteksti(de)st uue teksti tuletamine kaugeleulatuvate temaatiliste, diegeetiliste, narratiivsete transformatsioonide teel. Postmodernistlik kunst. - Postmodernism kunstis, mis peaks ju analüüsima ja selgitama tänapäeva tegelikkuses toimuvat, on seepärast jäänud suurel määral elitaarseks mänguks, mis pole aga kunagi olnud postmodernistliku kunsti eesmärk. Postmodernistlik muusika. - Postmodernistlik muusika ei ole eraldiseisev muusikaline stiil, vaid pigem viitab muusika postmodernistlikule ajastule. Postmodernistlik muusika, teiselt poolt on
oluline nii suhtlemisel kui ka akadeemilises, sotsiaalses ja emotsionaalses arengus; selle areng toetab kirjaliku kõne arengut ning lugemise, kirjutamise ja õigekirja oskusi (Williams, 2006). SKAP lapsed on õpiraskustega laste riskigrupp koolis. Kuna eelkooliealiste laste tagasihoidlik tekstiloomeoskus ennustab koolieas tagasihoidlikku lugemis- ja kirjutamisoskust, on vajalik toetada tagasihoidlikumate tekstiloomeoskustega laste jutustamisoskuse arengut. Seega plaanin keskenduda just narratiivsete oskuste arendamisele. Siit tõstatub käesoleva magistritöö uurimisprobleem: vaja on täpsustada lapse kõnes avalduvad raskused ja leida võimalused lapse kõne vastavate valdkondade arendamiseks, et arengulisest kõnepuudest tekkivaid õpiraskusi ennetada. Uurimuses on kavas hinnata kompleksselt kõiki lapse kõnelisi oskusi, pöörates erilist tähelepanu grammatilistele ning teksti loome ja mõistmisega seotud oskustele, mis
seotud mõistatused. Keerdküsimus jt. naljale tuginevad perifeersed vormid seevastu on küll taandunud peamiselt laste traditsiooni, kuid see traditsioon ise on pulbitsevalt elujõuline ja intensiivne. Võib siis öelda, et mõistatuszanri endisest keskmest on praeguseks saanud kiduv perifeeria ja endisest perifeeriast lopsakalt õilmitsev kese. 2 Mõistatusjutud Mõistatuste varasem minevik üldse on tihedalt seotud jutuliste (narratiivsete) kontekstidega. Antiikmütoloogiast pärineb üleilmselt tuntud nn. sfinksi mõistatus Milline olevus seisab hommikul neljal jalal, päeval kahel jalal ja õhtul kolmel jalal? (inimene), mille Teeba linna lähedal elunev naisepea ja lõvikehaga koletis sfinks esitas igale möödujale ja tappis kõik, kes mõistatust ei suutnud üles arvata; müüdikangelane Oidipus lahendas mõistatuse, mispeale masendunud sfinks kaljult kuristikku viskus. Piibli Vanas Testamendis (Kohtum
reaalsust. Foto massilisus ja kõikjalolek on loonud jätkuva fotoreaalsuse, mis on hakanud muid reaalsusi teadvuses asendama või lausa välja tõrjuma. Postmodernses ühiskonnas on oluline mõtestamine, fotodel on märgid, mis viitavad uutele tähendustele, mis pädevamale vaatajale avavad palju suurema tähendustevälja. Lihtsakoeline arusaam filmist on - animeeritud fotode jada. Filmil ja fotodel on väga palju ühist. Ka fotosid on võimalik esitada jadade, ridade või narratiivsete kooslustena. Neil on algus, lugu, kulminatsioon - st on olemas mingi ajaline kompositsioon. Fotoesseedel ja fotojutustustel on filmiga palju sarnast. Iga kaader niisugustes pildikooslustes toetub eelnevate ja järgnevate kaadrite olemaoslule ning saab määrava hulga oma tähendustest just sel moel. 20. sajandi lõpus arenes tehnika suure kiirusega, see võimaldas kinos kasutada erinevaid valguseid, filtreid, tossumasinaid jne. Oluline oli nii dokumentaalzanr, aga ka meelelahutuslik film