puudub tal igasugune tahe oma käitumist muuta ja parandada, kuna oled temalt juba niikuinii kõik ära võtnud. Tegelikkuses tahavad vanemad, et lapsed käituksid samamoodi nagu nad ise või veelgi paremini mina võin eksida, aga mu laps peab olema ideaalne. Arvatavasti ongi laste füüsiline karistamine osalt tingitud hirmust, et lapsed ei ole täiuslikud ja kui neid ei "õpetata" füüsilise karistusega, siis võivad nad muutuda varasteks, vandaalideks, pättideks või koguni narkomaanideks. Ka vaimne vägivald võib olla karistusmeetodiks. Sageli, kui õpilane on millegagi hakkama saanud, siis selle asemel, et olukorda omavahel arutada, alandatakse õpilast terve klassi ees. Pedagoogide mõistes on see lapse või nooruki kasvatamine, kuid tegelikult hoopis tulemusetu tänitamine, mis ei vii mitte kuhugi. Kokkuvõtteks arvan ma, et karistamine on küll vajalik kasvatusmeetod aga seda oma teatud piirides. Lapsevanemad ja õpetajad peavad mõistlikult tegutsema ja kainelt
Küsisin juhilt, miks ta mind täis pritsis. Ta vastas, et ei näinud mind, ega kavatsenudki vabandust paluda. Ütlesin, et ma olin ju ainus jalakäija, hästi nähtav, vabandust ta ikka ei palunud. Lõpuks sülitasin ja läksin minema. Naga kargas mulle selja tagant kallale. Tema ema kriiskas, et ma ei ole piisavalt palju märg... Kui möödakäijad manitsesid, et jalakäijat ei tohi täis pritsida, sõimas mamma neid "kuradi narkomaanideks". See vahejuhtum häirib mind seniajani. Keskmist sõrme olen näinud korduvalt ja signaali kuulnud samuti siis, kui oma kodu lähedal 30 km/h alas õige kiirusega sõidan. Kuid see kõik on tühiasi võrreldes juhtumiga, millest kirjutan tänase Ekspressi "Magneti" rubriigis. Tai poksi harrastanud rullnokk lõi jalaga meest, kes näitas talle liikluses keskmist sõrme. Mees kukkus ja suri. Löömamees
sotsiaalsed (perekonda, kogukonda ja kogu ühiskonda haaravad) komplikatsioonid. Nende asjaolude tõttu hakati juba üsna ammu tegema katseid riigivõimu vahenditega tõkestada või kaotada uimastusainete kuritarvitamine. Kuivõrd enamik mõnuaineid on oma iseloomult narkoosi esilekutsuvad, hakati neid meditsiinis nimetama narkootilisteks aineteks. Isikud, kellel kujunes haiguslik tung mõne niisuguse aine reeglipäraseks kasutamiseks, hakati nimetama narkomaanideks. Narkoloogia on psühhiaatriaerialasse kuuluv arstiteaduse haru, mis käsitleb alkoholismi, narkomaania, toksikomaania ja psühhotoksiliste ainete kuritarvitamise etioloogiat, patogeneesi, profülaktikat, ravi, rehabilitatsiooni, epidemioloogiat ning nendega seostuvaid probleeme. Mis on narkootikum? Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske, kui mitte võimatu.
Hoolimata karmi repressiooni atmosfäärist, puhkesid demonstratsioonid Benghazis ja levisid üle kogu riigi. Gaddafi kasutas agressiivset jõudu, et protestid maha suruda, kuid vägivald laienes. Politsei ja välismaa palgasõdurid toodi protestijaid tulistama ning helikopterid saadeti protestijaid õhust pommitama. Samal ajal, kui vägivald levis, tegi Gaddafi mitu kõnet televisioonis, kus ta nimetas meeleavaldajaid reeturiteks, välismaalasteks, narkomaanideks ja al-Qaeda'ks. Gaddafi kutsus oma toetajaid üles jätkama võitlust. Veebruari lõpuks oli opositsioon saanud suuremalt jaolt võimu riigis ja mässulised moodustasid organisatsiooni nimega Rahvuslik Üleminekunõukogu. Opositsioon piiras Tripolit, kus Gaddafil oli veel toetajaid. Enamik rahvusvahelisest üldsusest väljendasid Rahvusliku Üleminekunõukogu heaks toetust. Märtsi lõpul hakkas NATO koalitsioon toetama mässuliste õhurünnakuid
Tõusis vaidlus- kas uimastit puhul on tegemist inimese tahtest sõltumatu haigestumisega või on tegemist defektse moraaliga inimesega, kes lõpuks haigestub. Kuivõrd enamik mõnuaineid on toime iseloomu poolest osutusid uimasust, unisust ja lõpuks narkoosi esilekutsuvaks siis hakati neid aineid meditsiinis kutsuma narkootilisteks narkootilisteks aineteks. Isikuid, kellel kujunes haiguslik tung mõne niisuguse aine reeglipäraseks kasutamiseks, hakati nimetama narkomaanideks (Põder 1998, lk. 4). 3 2. ERINEVAD PSÜHHOAKTIIVSED AINED 2.1 Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid 2.1.1 Amfetamiin Amfetamiin on täissünteetiline aine (Miksike 2005). Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavaim uimasti (Sädemets 2003). Amfetamiinid on tehislikud stimulandid,
uimastisõltlaste poolt. Uimastisõltlase sotsiaalprofiil: 1) Meelelahutuslik tarvitaja erinevad rühmitused (edukad ja kokaiin, noored ja kanep, klubiinimesed ja ecstasy kõige populaarsem rühm). Narkootikume tuleb võtta nii, et see ei too komplikatsioone, sõltuvus on taunitav, kes süstib, on narkomaan. 2) Amfetamiinisõltlaste subkultuur loovuse tõstmine, töövõime tõstmine jne. Igapäevane vajadus. Tunnistavad end narkomaanideks. Otsene kuritegevus pole levinud. 3) Opiaatide tarvitajad tüüpnäide on 20-25 a vene mees Tallinnast või Ida- Virumaalt. Seos on kriminaalse tausta või vastavate subkultuuridega. Kogused suurenevad varastamine. Gruppidevaheline üleminek ei ole reegel üldse. Kurjategijatest 10-20% naised. Üle 50% on 18-24 a. Narkokuritegude toimepanejad on noored, neist kuulusid 2001. aastal rohkem kui pooled vanusegruppi 18-24 eluaastat. 80% on mitte-eestlased
annaabi.ee 
