Lena Lilleste ,,Narkodiilerite küüsis" Lena Lilleste on sündinud 21 novembril 1967. Ta on pärit Rootsist. Ta kirjutab laste ja noorte raamatuid. Kõige tuntumad raamatud on Tommy ja Kribu krimkad. Ta on õppinud ka ajakirjandust ja turundust. ,,Narkodiilerite küüsis" räägib sellest kuidas Tommy ja Kribu läksid Tenerifele ja nägid narkodiili pealt, kuid neid nähti ja nad sattusid jamasse. Nad kartsid terve reisi, et tuleb keegi ja tapab neid. Nad said teada, et hotelli direktor viib narkot üle piiri ehk Rootsi. Tommy ja Kribu jällitasid hotelli direktorit kuni Rootsi kus toimus narkodiil. Oli tüdruk kelle ema viis ka narkot üle piiri, kuid nad said sellest teada allles Rootsis. Nad helistasid politseisse, et nad tuleksid
NARKOOTIKUMID Referaat 2010 1 SISUKORD · Mis on narkootikum, mis narkomaania?.................3 · Statistilised andmed...............................................4 · Lapsed narkodiilerite sihtgrupina......................... ..5 · Narkomaan ja perekond · Mida halba teevad narkootikumid? ........................6 Tuntumad narkootikumid(Kuidas tarbidakse?) · Pilte........................................................... ..............7 · Üledoos, ebapuhtad narkootikumid........................8 · Kasutatud kirjandus. 2 Mis on narkootikum?
Kristo Tammiksaar Sünged saladused Lena Lilleste Autor: Lena Lilleste Sündinud: 21. november 1967, Rootsis Kirjutanud kaheksa detektiivlugu Tommyst ja Kribust Lood on saavutanud suure populaarsuse 8- 14.a laste hulgas Lena Lilleste teoseid: Elu ohus, 2008 Inimröövlid internetis, 2008 Narkodiilerite küüsis, 2010 Süütamine koolis, 2011 Peategelased Tommy ja Kribu Tommy: Tommy elas koos emaga, kes töötas medõena Pere oli vaene, ema oli lahutatud Isa elas koos teise naisega, kes oli Tommyle täiesti vastu karva Kribu: Tommy parim sõber Tavaline tänapäeva poiss, teadis palju arvutitest suitsetas Peategelane Micke Micke oli: Tavaline mees ... Aga siiski mitte Micke oli: Petlik Pettur
Tolerants ja nulltolerants Maailmas on tolerantsi ja nulltolerantsi, ehk siis sallivus ja mittesallivus. Osades riikides püütakse kurjategijaid võimalikult karmilt karistada, kuid teistes riikides jällegi pakutakse ravi ja psühholoogilist abi. Näiteks Tais kasutatakse narkomaanide ja narkodiilerite vastu võitlemiseks väga karme meetmeid ja nende vastu on nulltolerants. Mina sellist asja ei poolda, rohkem aitaks narkomaanide ravimine, kuid karmil karistusel on ka mõned head küljed. Nad on ise endale sellise tee valinud ja selle eest peaks neid karistama, eriti diilereid, kes selle kõige taga on. Kuid karistamine ei pruugi alati aidata, käivad, istuvad oma aja vanglas ära ja tulevad tagasi ja tegelevad narkootikumidega edasi.
selletõttu otsivad inimesed kergema tee ning usuvad, et narkokaubanud on see õige. Tuhanded narkokaubitsejad on just leidnud kodu Rios. See rikub tuhandeid elusi ning BOPE üritab seda peatada Mina isiklikult arvan, et BOPE on natukene liiga julm. Öeldakse, et neid ei huvita, kes ette jääb kas süütu või süüdi, hävitada tuleb kõik. Paljud tublid inimesed on saanud surma just tänu narkodiilerite ja BOPE tulevahetuse käigus ning inimesed põgenevad koheselt, kui BOPE märkavad. Samad on arusaavad nende jõhker käitumismall. Rios on narkokaubanud tohutult suur ning leebelt seda peatada ei suudeta. Rio politsei on tihti ka mestis kaubitsejatega ning nendelt abi pole loota. BOPE on enda sõna maksma pannud ning üritab linna parandada. Aga ma siiski tahan uskuda, et on ka teisi võimalusi, kuidas Rio vaene linnaosa sellest hävingust väljapäästa
hepatiiti jne. Süstimine kahjustab tõsiselt veene. Lisaks on uimastite omamine kriminaalkorras karistatav. Taoline noorusaja süüdimatus võib hiljem kujuneda tõsiseks takistuseks näiteks reisimisel, sest paljud riigid keelduvad sellistele inimestele viisade andmisest. Uimastitega seotud kriminaalkaristusest võib saada ka komistuskivi töökoha valikul. Narkomaania levikut õpilaste seas soodustavad narkodiilerid, kes koolides mõnuaineid müüvad. Et ohjeldada narkodiilerite tegevust õppeastutuste juures, tuleb karmistada seadusi, sest täna kehtivad karistused narkootiliste ainete omamise ja edasimüümise eest on naeruväärsed. Paar aastat vanglakaristust ei ehmata kedagi, sest teenitud kasum on riski väärt. Suurema osa teenitud kasumist moodustavad just 12 - 16 aastased noored, sest nemad on narkokaubanduse kõige magusam sihtrühm. Millised on karistused narkootikumide omamise ja müümise eest? Eesti seaduste järgi vastutab inimene alates 14
· 1988-1991 kaotatakse meditsiilniline kontrollsüsteem, ilmub vastandlik info meedias Eesti Vabariik · 1991-1995 noor Eesti riik hõivatud muutustega ei pööranud tähelepanu võõrana tunduvatele uimastiprobleemile · Diskussioon uimastite legaliseerimine üle. · Üldsuse tähelepanu võitnud sündmused ,,moonisõda" (talumehe moonipöllu mahaniitmine, talumees sai kompensatsiooni) ja eesti narkodiilerite vahistamine Tais Sotsiaalse probleemi tunnistamine · 1996. Aasta dets. Ühinemine uimastite levikut piiravate ÜRO 1961 ja 1971 konverentsidega · 1997 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete oma seaduse vastuvötmine · 2000 ÜRO.. 1988 uimastikaubanduse ja rahapesu vastase konvektsiooni vastuvötmine Põhitendentsid alates 2001 · Eesti osa 5% amfetamiini levikus maailmas. Eesti muutumine narkootikumide päritolu ja transiiitmaaks.
Tegeleda nendega, kellel veel pole sõltuvust. Aegajalt võiksid koolides käia asjatundjad, arstid ja ka endised sõltlased, kes saaksid tuua reaalseid näiteid oma elust. Selline väike hirm oleks lastele isegi positiivne. Alkoholi ja narkootikumide mõju all toime pandud kuritegusid tuleks senisest veelgi enam meedias käsitleda ja karistusi karmistada. Alkohol peaks veelgi kallim olema ja politsei peaks rohkem tähelepanu pöörama narkodiilerite püüdmisele. Selllised sõltuvused on Eesti riigile väga kulukad ,sest kui juba sõltuvus käes ,siis on inimestel tervisega suured probleemid, sagenevad kuriteod ja need inimese on Eesti riigi ja ühiskonna jaoks kasutud (st ei too tulu sisse) ja ohtlikud. Tuleks rohkem luua selliseid lahendusi ,,Lootuse küla" näitel, kus hetkel saavad abi ainult mehed.Ka naised ja noored on riskirühmas,ka vaesuses elavad pered jne.
tulemusena suurem venekeelsete alaealiste hulgas (alkoholi ja suitsetamise osas on olukord vastupidine - eesti noored edestavad), kes on ka kriminaalselt palju aktiivsemad. Noorsoopolitsei andmetel on Eestis 1996.a. alaealisi õiguserikkujaid: kes tarvitavad narkootikume: Tallinnas - 25; Narvas - 16; Ida-Virus - 15; Harjus - 4. kes tarvitavad toksilisi aineid: Tallinnas - 66; Ida-VIrus - 23; Narvas - 15; Harjus - 6; Pärnus - 5; Saaremaal - 5; Lääne-Virus - 2. EESTI NARKODIILERITE VÕRGUS. Praegu on Eesti sattunud narkodiilerite võrku: käibel on igasuguseid aineid, sagedamini siiski kanepisaadusi. Noorsoopolitsei andmetel on Eestis liikumas kõik maailmas enamlevinud ja -tarvitatavad narkootikumid. Päris avalik selline äri ei ole, aga konspiratiivseks seda ka ei saa enam pidada. Vahendajate ustel ja baaride vitriinidele ilmub järgmine sümbol: Möödunud aasta novembris ühenduse "Eluterve suuna eest" tehtud uuring näitas, et
kaudu. Tallinna Vangla Meditsiiniosakonna arstid hindavad narkomaanide osakaaluks umbes 25% kinnipeetavate üldarvust, kuid tegelikkuses võib neid olla kaks korda rohkem. Süstemaatiline uimastiennetustöö Eesti vanglasüsteemis algas 1998. aastal. Võitlus uimastisõltuvuse vastu vanglates on tugevnenud. Eelnevalt keskenduti peamiselt varustamise vähendamisele (st uimastite vanglasse toimetamise takistamine ja nende avastamine ning narkodiilerite leidmine ja karistamine) ning vähem nõudluse kahandamisele (st. uimastisõltlaste nõustamine ja võõrustusravi). Igal aastal tehakse kindlaks narkootiliste ainete kasutamine üha suurema arvu kinnipeetavate poolt. 2005ndal algatati vanglates 393 kriminaalasja, milledest 2/3 olid seotud narkootikumidega (omamine). Vanglatest leiti: 39,4 liitrit alkoholi, 284,93 grammi narkootilist ainet, 422,7 grammi uimastikahtlusega ainet.
annaabi.ee 
