Jumalateenistus Jumalateenistust viiakse läbi kas: · kodus · looduses Gangese jõgi · templis Ohvrid lilled, puuviljad jne. Templites käiakse palvetamas. Seal tegutsevad preestrid e. brahmaanid. Külades toimuvad peod, mille käigus on protsessioonid rongkäigud. Hinduismi peasuunad · Visnuism · Sivaism · Saktism VISNUISM e. VAISNAVISM Hinduistidest on u. 78% e. u. 580 milj. visnuistid. Visnuism on monoteistlik: ainujumalaks on Visnu e. Narayana, kes on maailma looja ja hävitaja. Visnuism on panteistlik, kuna Visnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja universumis. Visnuismi kohaselt on Jumal kehastunud avataarana maa peal üheksa korda. Viimased kolm kehastust e. avataarat olid Rama, Krisna ja Buddha. Visnu ülesanne: maailma säilitamine ja kaitsmine. Kujutatakse neljakäelisena. Visnu neli atribuuti lootos, sõjanui, merikarp ja tsakra (ratas). Visnuismi praktika on suunatud igavese elu ja õndsuse saavutamisele.
Kr Atharvaveda - 12-10.saj.e.Kr. (atharman - tulepreester/ loits). Sisaldab kas värsis või proosas maagiat - valget jsa musta Mahbhrata - vanaindia eepos. 4. sajand eKr 4. sajand pKr Rmyana - vanaindia eeposTeos valmis umbes 2. sajandil pKr, kuid teose ainestik pärineb 4.3. sajandist eKr. Bhagavadgt - "Bhagavadgîtâ" on India eepose "Mahâbhârata" koostisosa Pancatantra - ~3.saj.e.Kr, autorlus omistatakse Vishnu armale. Muinasjutud. Hitopadea - autor Narayana, originaalselt sanskriti kelles, tõlge pärsia keelde 6.saj. Muinasjutud ukasaptati - muinasjutud, 12. saj. Brhadkath - Arthastra - riigijuhtimise, majanduse ning sõjalise strateegia alane raamat, autor Kautilya 2- 4.saj.p.Kr. Kmastra - umbes 5. sajandil Vtsjjana koostatud seksuaalelu käsiraamat. Rjtarangin - Kasmiiri ajaloo kirjeldused, autor Kalhana Manusmrti - Manu seadused, autorit ei teata. 200 e.Kr.-200 p.Kr. Seadused, poliitilised tekstid. Caraka samhit - autor Charaka, ~3.saj.e
4. Aaranjakad hilisemad pärimused · Veedade kirjandus koosneb kahest väga mahukast osast: pühast, ilmutuslikust srutist (kuulatu) [veedad, brahma raamatud, upanisaadid, aaranjakad] ja pärimuslikust smritsist (meelespeetu). Peasuunad hinduismis: · Visnuism · Sivaism · Saktism Visnuism ehk vaisnavism · Hinduistidest on u 78% ehk umbes 580 mln visnuistid. · Visnuism on monoteistlik: ainujumalaks on Visnu ehk Narayana, kes on maailma looja, valitseja, hoidja ja hävitaja, kõikvõimas ja kõiketeadja, lõpmatu tarkuse ja armastusega, igavesti eksisteeriv jumal. · Visnuism on panteistlik: Visnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja kogu universumis. · Visnuismi kohaselt on Jumal kehastunud avataarana Maa peal üheksa korda. Viimased kolm kehastust ehk avataarat olid Räma, Krisna ja Buddha. · Visnu ülesandeks on maailma säilitamine ja katsimine. Ta on kõige oleva looja ja hävitaja. Teda
15. (2009) Christopher A. S. Energy supply and the expansion of groundwater irrigation in the Indus-Ganges Basin. IAHR, INBO & IAHS. [WWW-materjal] http://udallcenter.arizona.edu/wrpg/Pubs/Scott%20&%20Sharma%202009%20Energy %20GW%20irrig%20Indus-Ganges%20IJRBM.pdf (vaadatud: 02.02.2012) 16. (oktoober 2010) Pollution of the Ganges. Vikipeedia artikkel. [WWW-materjal] http://en.wikipedia.org/wiki/Pollution_of_the_Ganges (vaadatud:13.01.2012) 17. P. Narayana M. (11.01.2000) India Kõrgema Riigikontrolli kodulehekülg. [WWW- materjal] Ganga Action Plan http://www.cag.gov.in/reports/scientific/2000_book2/gangaactionplan.htm (vaadatud: 13.01.2012)
annaabi.ee 
