· Polüneesias tervitatakse nii, et võetakse sõbra käed ja paitatakse nendega oma põski. · Tiibetis on väga viisakas, kui näen teist inimest siis näitad keelt. See tähendab, et sul ei ole mingeid kurje mõtteid. · Botswaanas nühitakse üksteise peopesasid ja sõrmi. · Kesk-Aafrika Vabariigis head sõbrad teevad parema käega plaksu, siis võtavad pöidla ja keskmise sõrmega teise inimese keskmise sõrme, ja siis napsavad teise inimese sõrme, nagu teevad nipsu vms. · Gabonis suruvad teise inimese kätt kahe käega. · Mongoolias maakoha inimesed vahetavad tervituse märgiks piipu. · Põhjapool Mosambiikis plaksutatakse kolm korda enne käsi, kui tervitatakse. · Omaanis pärast käe surumist mehed teevad silmad kinni musi üksteisele nina peale. · Tuvalus tervitades sugulased panevad oma näo vastu teise põske ja nuusivad.
Talvitab Lõuna-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Aafrikas, Lõuna- Aasias, sõltuvalt pesitsusalast. Pesitsuspaigale saabub, kui on küllalt soe ja piisavalt palju putukaid õhus, Eestisse aprilli lõpul või mai alguses. Lahkub septembri teisel poolel või oktoobri alguses. Rändab suurte parvedena. Parved kogunevad ööbima roostikesse. Sageli võib neid näha ka telefonitraadil istumas. Toitumine Söövad hästilendavaid putukaid: kärbsed, sääsed, mardikad, liblikad, kiilid. Harva napsavad saagi ka rohult või majaseinalt (ämblik, liblikaröövik), aga peamiselt ikka õhust. Sageli saadab inimest ja teisi soojaverelisi loomi, kelle ümber tiirleb alati palju putukaid. Pesitsemine Looduses rajab pesa koopavõlvi külge, tehismaastikul hoonete pööningutele. Igal aastal ehitab uue pesa, ehkki vana võib veel kõlvata. Pesa teevad märjast mudast, niisutavad süljega, panevad vahele rohukõrsi ja karvu ning saavad tugeva kausikese. Seest vooderdatakse pehmete rohukõrtega,
nad teevad ikka väga tihti tünga kui kümme krooni tuua lubavad siis toovad ikka vaid kaks uba nad kui tulla lubavad nad kella kahekümneks sa lahkud kokkulepit kohast kui on kuupäev saanud homseks ja oodatu on õige pealekauba et ta ei öelnud reede aga lauba bussiga on asi hulga etem ta sõiduplaan on kindel kokkulepe ei pea sa sada korda helistama ette kas bussikene sellel päeval tulla saad kuid pahad inimesed asjad ära rikuvad nad bussiuksest enne mind kõik sisse tikuvad ja ära napsavad mult viimse kui koha ja ma saan tasuta veel mõneks tunniks bussijaama istekoha ah on nii häbi inimene olla ma tahaks olla Scania või Volvo ka olla vana tüüpi Ikarusiks küll oleks selles inimkonnas plussiks Küll bussid omavahel asju ajada saaks kiirelt lausa sajaga! See luuletus väljendab autori rahulolematust tänapäeva inimestega ja sellega, et neid ei saa usaldada. Ta tahaks olla nagu buss, kes järgib alati graafikut, peab lubadusi ja ei murra kokkulepet.
pesitsusalast. Ta saabub pesitsuspaigale, kui on küllalt soe ja piisavalt palju putukaid õhus, Eestisse aprilli lõpul või mai alguses. Ta lahkub septembri teisel poolel või oktoobri alguses ja ta rändab suure parvena. Parved kogunevad ööbima roostikesse ning sageli võib neid näha ka telefonitraadil istumas. Toitumine Nad söövad hästilendavaid putukaid: kärbsed, sääsed, mardikad, liblikad, kiilid. Harva napsavad saagi ka rohult või majaseinalt (ämblikud, liblikaröövikud), aga peamiselt ikka õhust. Sageli saadab inimest ja teisi soojaverelisi loomi, kelle ümber tiirleb alati palju putukaid. Ta sööb väga suures hulgas kahjureid. Pesitsemine Looduses rajab pesa koopavõlvi külge, tehismaastikul hoonete pööningutele või räästa alla. Igal aastal ehitab ta uue pesa, ehkki vana võib veel kõlvata. Nad valmistavad oma pesad märjast
Rootsi loogika ütleb, et kui sa ei hoia nähtaval hügeenisidemeid, siis võib sama hästi ka WC-paberi ära peita. Rootslastele ie meeldi nende loomulik kahvatus nad peavad seda halva tervise tunnuseks.kevadel kui päike paistma hakkab ja temperatuur üle 0 kraadi tõuseb, lahkuvad inimesed oma tööpostidelt, korteritest ja maakodutest, et panna alus iga aastasele päevitusele. Linnadest tormavad sisseostusde tegijad ja bürooametnikud üksteise võidu pargipinkidela ning napsavad bussipetustest nappe päikesekiiri. Maal muutuvad kahvatud näod päikese poole pöörduvateks päevalilledeks. Rootslased esitavad abielumakse, kui ainult üks abikaasatest tööl käib. Näiteks, naise arve mehele tüüpilise abieluõnnes veedetud päeva eest oleks võinud välja näha selline: Ülesäratamine 20 kr Sobivate sokkide leidmine 50 kr Hommikueine valmistamine 75 kr Lapse kooli viimine 100 kr Õhtusöögi valmistamine 300 kr Lapse abistamine koolitükkide tegemisel 150 kr
Milleks on vaja vaielda nii hullult, et jäädakse tülli kuudeks, aastateks terveks eluks? Vaidlused, milles on mängus uhkus, võivad tagant järgi meenutades olla ka naljakad ja huvitavad, mida hea meenutada. Uhkusest tekitatud vigadest tuleks õppida ja järgmine kord olla targem, kuna mis vaidlus see oleks kui sellest poleks üldse mingit moodi kasu, kas või iseendale. Ahnus on ka tänapäeval väga aktuaalne teema. Paljud tahavad omada erinevaid väärtuseid kõige rohkem, ning napsavad teiste eest ära kõik, mis võtta annab. Tahetakse silma paista sellega, et omatakse kõige rohkem asju, raha, kuulsust, kuid tegelikult missugune väärtus nendel on, need ju kõigest materiaalsed asjad? Selle kohta võib öelda vanasõna, et ära tee seda teistele mida sa ei tahaks endale ehk siis kui ei taheta leppida ilma jäämisega siis ei tohiks jätta ka teisi millestki ilma. Ahnust tuleb hoida kontrolli all, seda üritatakse vältida isegi kõige lihtsamatel moodidel.
Alumine kehapool valge ning punase kurgualuse ja laubaga. Nokk on lühike ja suhteliselt paks. Jalad on tumedamat värvi ja lühikesed. (Vaata pilt 19) Suitsupääsukest leidub palju telefonitraatidel või puuokstel. Tavaliselt sellistes paikades ta otsib endale toitu. Toidu aeg on lindudel hommikul ja hilispäevasel ajal. Lendavad kõrgel päikselise ja selge ilmaga, vihmasel ajal aga madalamal. Rändlind, keda võib Eestis kohata aprillist oktoobrini. Toitub lendavatest putukatest. Harva napsavad saagi ka rohult või majaseinalt, aga peamiselt ikka õhust. Kultuur- ja avamaastiku liik, kes pesitseb mitmesugustes ehitistes, tuulekodade ja sildade all. Pesade arvu majapidamises suurendavad veekogude lähedus ja loomapidamine. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas katuseharjal, ööbib tihtipeale veekogude ääres roostikus. (Linnumääraja, 2015) Pilt 19. Suitsupääsuke (Hirundo rustica), (Autor: Arne Ader), 2013 2.4.5.2. Räästapääsuke (Delichon urbica)
annaabi.ee 
