Arhitektuur Püramiid on monumentaalne täisnurkse aluse ja längus külgedega ülespoole ahenev või teravatipuline ehitis. Püramiide on enim püstitatud Aafrikas ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Tuntuimad Egiptuse püramiidid on 3.-17. dünastia (28.-16.saj. eKr.) vaaraode haudehitised ja põlvnevad tõenäolielt mastabast. Püramiide ehitati lubjakivist ja Keskmise riigi ajal tellistest. Egiptuse eeskujul ehitasid püramiide Napata ja Meroe valitsejad. Ameerika vanade kultuurrahvaste püramiidid on astmelised ja moodustavad püramiidi tipus asuva templi aluse. . Püramiidide ehitamiseks kulus tohutult tööjõudu, kelleks oli peamiselt Niiluse üleujutuste ajal tegevuseta jäänud rahvas. Samuti olid püramiidide ehitamise kulutused nii suured, et mõjusid kurnavalt riigi majandusele. Osalt seetõttu loobutigi hiljem püramiidide ehitamisest. Püramiidid ei olnud üksikehitised, vaid osa suurest kompleksist
kaubavahetusele nt. vallutati Nuubia põhjaosa,Vahemere idakalda kaubanduses osalemine (Byblose sadam), Käsitöö ja kunsti õitseaeg, riigireformid nt. kohalike nomarhide võimu kärpimine o Uus Riik-u 1550-1075eKr,u 1550 hüksoslaste maalt väljaajamine ja riigi taasühendamine, riigi ulatuse ja jõukuse kõrgaeg, armee väljaarendamine (kaarikuvägi), uued vallutused Kusi vallutamine (Napata linn), uurimisretk Punti, Levanti sõjakäik (kuni Eufratini), u 1350 vaarao Amenhotepi uus religioon (Atoni kultus), tähtsaim usukeskus Teeba, tõusis preesterkonna osatähtsus riigi elus o Hiline riik-u 1075-525 e.Kr, võõramaist päritolu valitsejate võim, traditsiooniline ilme, 525 e.Kr langes Egiptus kaheks sajandiks Pärsia võimu alla
On olemas aafriklaste suulised pärimused, mis ulatuvad näiliselt paljude sajandite taha, kuid need pärimused on selgelt mütologiseeritud ning võivad mingit ajaloolist tuuma sisaldada, kuid selle välja selgitamine on öörmiselt kahtlane. Kush ehk Nuubia Eksisteeris Egiptuse lõunapiiril juba 2 aastatuhandel eKr (st Keskmise riigi ajal). Riik oli kultuuriliselt väga sõltuv Egiptusest, nt 1 aastatuhandel on Kushi valitsejad Egiptuse titulatuuri suures osas omaks võtnud. Kushi pealinn Napata paiknes Niiluse neljanda kärestiku juures. Kushi viimane hiilgeaeg oli 8 saj eKr, kus Kushi valitsejad tegelikult vallutasid Egiptuse (kuni deltani), ka riigi pealinn viidi mõneks ajaks üle Teebasse. 6. saj algul eKr sai Kush Egiptlastelt lüüa ning Kushi põhjaosa vallutati egiptlaste poolt. Riigi keskus viidi üle lõuna poole, Niiluse 6.-7. kärestiku juurde, pealinna nimi oli Meroe. Lõuna pool olid loodusolud ka soodsamad. Samas nõudsid vihmaveest tingitud üleujutused tammide ja
Petubastis rajas Deltas XXIII dünastia (817-730), mis valitses paralleelselt koos XXII-ga. Sesonk I järglased, XXII ja XXIV (730-715) d-a vaaraod, olid tegelikult üksikvaldkondade valitsejad, kuigi nimetasid endid "Ülem- ja Alam-Egiptuse kuningateks". Seda Egiptuse ajaloo perioodi nimetasid kreeklased "dodekarhiaks", rõhutades sellega, et maad valitses üheaeglaselt hulk kuningaid. Etioopia periood (8 - 7 ss. ~715-664), Etioopia dünastia (XXV d.). Nuubia/Etioopia pealinn oli Napata Niiluse neljanda kärestiku juures. Siin asetses Amoni tempel, mille olid ehitanud juba Uue Riigi vaaraod. Nuubia kuningad laenasid Egiptuselt kogu tema kultuuri, usundi ja kirja ning moodustasid Egiptuse eeskujul valitsetava riigi. Nad pidasid endid egiptlaste järeltulijaiks ja Egiptuse vaaraode seaduslikeks pärijaiks. 8 sajandi lõpul teostas Etioopia kuninga poeg Pianhi sõjakäigu Egiptuse vastu. Meie ajani on säilinud
annaabi.ee 
