a. Semantika on keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi(keeles väljendatud) tähendusi. Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid on võimalik formaliseerida, eriti süntaksi seisukohalt. Põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks kõik grammarilised laused, kuid ühtki mittegrammatilist lauset. GG grammatika esindaja on Naom Chomsky b. Sõltuvusgrammatika abil kirjeldatakse sõnadevahelisi süntaktilisi sõltuvussuhteid, eelkõige seda, mis on endatsentrilise struktuuri põhisõna ja mis on selle laiendid. Laiendid liigitatakse: (1)sultuvussuhte tegevuse järgi atribuutideks ja komplementideks. Atribuudi ja komplemendi vahel erinevus selles, kui tihedalt nad põhisõnaga seotud on; (2) lauses asukoha järgi eeslaienditeks või järellaienditeks
1.1 Üldistamise kohustus Lakoffi järgi on esimene üldistuse kohustus. See tegeleb üldiste põhimõtete kirjaldamisega, mis puudutavad inimkeelt. Vasupidistelt teistele õpetustele keelest, mis tavaliselt keskenduvad ühele konkreetsele alale (fonolooogia, semantika pragmaatika), üritab kognitiivne lingvistika uurida kogu keelt korraga (Lakoff 1990; viidatud Evens jt 2007 järgi). Kognitiivsele lingvistikale vastandub formaallingvistikat, mille isa on Naom Chomsky. Formaallingvistikas väidetakse, et erinevad uurimisalad nagu fonoloogia, semantika jne omavad erinevaid struktuure. Näiteks süntaksi mudel uurib, kuidas sõnad moodustavad lauseid. Seline käsitlus toetab keele jagamist erinevateks allüksusteks. See tähendab, et allüksused on erinevad ja omavahel võrreldamatud. (Chomsky 1965, 1981, 1995; viidatud Evens jt 2007: 3-4 järgi) Kognitiivsee lingvistikas ei ole üksused erinevalt struktureeritud ja allüksuseid üldse ei ole
Hiina keel on nt sekundaarse omadused välja arendanud primaarseteks. Molesi kommunikatsiooniahel:saatja-sidekanal(ruum)-vastuvõtja. Tähendus võib isikuti erinev olla muusikas ning nõuab leidlikust. Muusika suudab rääkida tõtt, siis kui sõnad seda ei suuda. Keelestruktuurist võib ka välja lugeda tähendusi isegi kui ta on semantikavaba. Järeldus:1)Tähendusloome on võimalik ka infokanalita;2)Lauseseehitus ja semantika on vaadeladavad eraldi. Naom Chomsky-poola päritoluga ameeriklane, uuris keelesüntaksit. Tahtis luua programmi arvutile, mis kirjutaks keelestruktuuriliselt õigeid lauseid olles samal ajal asemantilised. Pindstruktuur ja süvastruktuuri(igas lauses peavad olema elemendid nt:tegusõnad, nimisõnad)kasutamine. Heinrich Schenker-uuris muusikasüntaksit. Tema analüüs taandas kõik dominant-toonika järgnevusele. 5. Muusikalise esituse hindamine. Väljenduslikkus (ekspressiivsus) ja interpretatsioon kui esitaja kavatsuste
Kui tegevuse tagajärjed on halvad, on tõenäosus, et tegevust korratakse, madal; kui aga tagajärjed on head, korratakse tõenäolisemalt tegevust, mis viis hea tulemuseni. Skinner nimetas nähtuse sarrustusprintsiibiks.(Wikipedia) • Mudeldamine (Hakkame mudeldama, kui kuuleme vanemate rääkimist) • Imiteerimine (Kuuldud sõna sarnaselt väljaütlemine) • Harjutamine • Valikuline kinnitamine Kaasasündinud keeleomandamismehhanism Naom Chomsky- Inimesel on ajus kaasasündinud keelekasutusmehhanism. Kriitilise perioodi hüpotees Bioloogiliselt defineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks K. Lorenz ja vermimine (Konrad Zacharias Lorenz oli Austria zooloog ja etoloog. Ta oli üks loomade käitumist uuriva teaduse etoloogia rajajaid.) Kõige parem ajavahe keele omandamiseks on 2-10(12) eluaastat- ühenduste loomine kõige suurem.
mõistetevahelised seosed Kõigepealt prototüüpidel põhinevad seosed, hiljem defineerivatel tunnustel Keele omandamise teooriad: 1) Õppimisteooria (Skinner): Mudeldamine üritatakse kellegi järel midagi sõna-sõnalt öelda Imiteerimine tehakse järele kõnemaneeri või stiili. Harjutamine Valikuline kinnitamine õigesti öeldud sõnu korratakse, et need kinnistuks 2) Kaasasündinud keeleomandamismehhanism (Naom Chomsky) rääkima hakkamine on kaasasündinud Kriitiliste perioodide hüpotees - bioloogiliselt determineeritud ajavahemik(2,5-12a), mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks K. Lorenz Lindude katse võtta linnuema ära siis linnupojad hakkavad mingi inimese järgi käima, nagu ta oleks nende ema Vermimine teatus oskuste vermimine Kõne areng raskendatud tingimustes: hundilapsed, isolatsioonis kasvanud lapsed Lapse kõne areng: foneemitaju
mõistetevahelised seosed Kõigepealt prototüüpidel põhinevad seosed, hiljem defineerivatel tunnustel Keele omandamise teooriad: 1) Õppimisteooria (Skinner): Mudeldamine – üritatakse kellegi järel midagi sõna-sõnalt öelda Imiteerimine – tehakse järele kõnemaneeri või –stiili. Harjutamine Valikuline kinnitamine – õigesti öeldud sõnu korratakse, et need kinnistuks 2) Kaasasündinud keeleomandamismehhanism (Naom Chomsky) rääkima hakkamine on kaasasündinud Kriitiliste perioodide hüpotees - bioloogiliselt determineeritud ajavahemik(2,5-12a), mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks – K. Lorenz Lindude katse – võtta linnuema ära siis linnupojad hakkavad mingi inimese järgi käima, nagu ta oleks nende ema Vermimine – teatus oskuste vermimine Kõne areng raskendatud tingimustes: hundilapsed, isolatsioonis kasvanud lapsed Lapse kõne areng: foneemitaju
annaabi.ee 
