· 1945 kapitulatsioon, II MS saab maailmas läbi (2.september) · 1946 põhiseadus · 1951 San Francisco rahuleping · 1951 julgeolekupakt USAga HIINA: · Suure pindala ja rahvaarvu ning pika ajalooga Hiina oli muutunud mahajäänud ja sisetülidest haaratud maaks, mida teised suurriigid olid omavahel mõjusfäärideks jaganud ning selle küljest ka tükke endale hõivanud. · 1911 noorhiinlaste revolutsioon · 1912 Sun Yat-Sen kuulutab Nankingis vabariigi. Mongoolia ja Tiibet kuulutavad end iseseisvaks · 1927 1936 Guomindangi võim - demokraatlik · 1928 Hiina ühendamine · 1928 luuakse Punaarmee · 1937 1945 Hiina-Jaapani sõda · 1946 algab kodusõda · 1949 Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine, Mao Zedongiga eesotsas (1.okt) · 1958 Suur hüpe · 1966 Suur proletaarne kultuurirevolutsioon · 1976 Mao Zedongi surm
Hiina oli 1917. a. astunud I maailmasõtta Entente'i poolel, lootes nii parandada oma siseolukorda. Saadeti 130 000 inimest abitöödele, kuid väikse osa neist tuli tagasi. Tegelikult ei saavutatud Pariisi rahukonverentsil midagi (ei kaotatud välismaalaste privileege, ei saanud tagasi Saksamaale kuulunud valdusi) Kokkuvõttes siis oli Hiinas maailmasõja eel kaks jõudu: Chang Kaiseheki juhitud valitsus Nankingis ja Loode-Hiinas kommunistid, keda ei suutnud valitsus kontrollida. Page 2 of 1 Kodusõda Pärast Jaapani kapituleerumist haaras kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oma valdusesse Mandzuuria, saades enda käsutusse kogu relvastuse, mis Punaarmee oli jaapanlastelt ära võtnud. Nii läks kontroll Kirde- ja Põhja- Hiina üle HKP kätte. (ca veerand riigi territooriumist). Ülejäänud ala kuulus veel Goumindangile. 1946. aasta
kirja väga vähe muutnud, siis on kõrgelt haritud hiinlasel võimalik mõista ka neid tekste, mis on kirja pandud juba muistsetel aegadel. HIINA Mandžu päritolu Qingi dünastia kukutati Xinhai revolutsiooniga (1911-1912). Revolutsiooni summutamiseks kutsus Qingi valitsus relvajõudude etteotsa kindral Yuan Shikai, kes alustas ülestõusnute juhtidega esialgu edutuid läbirääkimisi. 1.jaanuaril 1912 kuulutasid ülestõusnud Nankingis välja vabariigi ja valisid ajutiseks presidendiks Sun Yatseni (eluaastad 1866-1925). Oma isikuvõimu taotlev Yuan Shikai sundis alates 1908 Hiinat valitsenud lapskeisri Pu Yi (eluaastad 1906-1967) troonist loobuma. Kuigi revolutsiooniga oli keiser ametlikult võimult kõrvaldatud, säilitas ta formaalselt võimu Keelatud Linnas. HIINA Pu Yi tagandamise järel loobus Sun Yatsen presidendi ametikohast Yuan Shikai kasuks, et võita riigi
talvel siidililledega, 11 jalga kõrged mehaanilised kujukesed purjetasid paatides piki ehitatud kanalit, esitades mitmeid stseene Hiina ajaloost, ning ujuvad lootosed segunesid vee peal kunstlike lilledega. Sellised aiad said keisririigi valitsejate show-paikadeks, kuigi need hävitati järgmiste keisrite poolt. Piisavaid teateid hiina maastikukujunduse vormilistest elementidest - paviljonidest, tiikidest, kividest ja puudest ilmub alles Liu Sung dünastia ajal (420-479) Nankingis. Seal esindasid nad taoistlikke printsiipe, mis püüdsid inimest juhatada sügavamasse füüsilisse ja vaimsesse kontakti loodusega. Need põhimõtted olid kõige selgemalt esindatud 4.-5. saj budismis, eelkõige ch'an- budismi panteistlikus filosoofias. 4. sajandil AD soodustas maastikupoeetikasse ja maastikumaalidele tõlgendatu looduse väljendamise hindamist, mis muundati ümber aedadesse. 5. sajandil levis budism Indiast Hiinasse, sellega koos ka spirituaalsuse lai levik looduses
annaabi.ee 
