Ida- Hiinat läbivad tiheda võrguna veerohked jõed, sh. Jangtse, Huanghe ja Xijiang oma lisajõgedega; Venemaa piiril voolab Amuur, millesse suubub Sungari. Ida- Hiina jõgede veetase on väga muutlik, suurvesi on suviste mussoonvihmade ajal. Kaitseks üleujutuste eest, niisutamiseks ja laevasõiduks on rajatud rohkesti vesiehitisi (kaldatamme, veehoidlaid, kanaleid). Lääne- Hiinas, eriti Tiibetis, on suhteliselt rohkesti järvi (Lobnor, Kukunor, Namtso), enamik soolaseveelised. Ida- Hiina suurimad järved (Dongtinghu, Poyanghu ja Taihu) paiknevad Jangtse orus. Hiinas on mittu laevatatavad jõge, mille kogupikkus on 557km, neid kasutatakse peamiselt kauba transportimiseks. Pildid Hiina müür Hiina lipp Hiina vapp Kasutatud kirjandus: 1) "ENE" nr. 3 (lk. 386-406) 2) "Vana Hiina" (Inglise keelest tõlkinud Karmen Laus) 3) "Maailma Teatmeatlas" (väljaandja: Eesti Entsüklopeedia Kirjastus)
Ida Hiinat läbivad tiheda võrguna veerohked jõed, sh. Jangtse, Huanghe ja Xijiang oma lisajõgedega; Venemaa piiril voolab Amuur, millesse suubub Sungari. Ida Hiina jõgede veetase on väga muutlik, suurvesi on suviste mussoonvihmade ajal. Kaitseks üleujutuste eest, niisutamiseks ja laevasõiduks on rajatud rohkesti vesiehitisi (kaldatamme, veehoidlaid, kanaleid). Lääne Hiinas, eriti Tiibetis, on suhteliselt rohkesti järvi (Lobnor, Kukunor, Namtso), enamik soolaseveelised. Ida Hiina suurimad järved (Dongtinghu, Poyanghu ja Taihu) paiknevad Jangtse orus. 5 MULLASTIK, TAIMKATE Lääne Hiinale on iseloomulikud kõrbete pruun ja hallmullad ning poolkõrbete kastanmullad. Ida Hiina tasandikel on valdavad kultuuristatud lammimullad (Kirde Hiinas ka mustmullad ja tumedad
Mõnikord aga peetakse soolajärveks veekogu, mille soolade sisaldus on üle 3000 mg liitris. Üldjuhul on soolajärvede soolsus suurem kui mereveel (keskmiselt 3,6 %). Maailma neli suurimat soolajärve on Araali meri, Balkasi järv Kasahstanis, Suur Soolajärv (suurim läänepoolkeral), samuti loetakse siia kuuluvaks mõnikord ka väikeseks ookeaniks tituleeritud Kaspia merd. Merepinnatasemest kõige kõrgemal asub Namtso järv ning kõige madalamal Surnumeri, mida nimetatakse ka maailma soolaseimaiks järveks. Soolajärvede suur soolsus on põhjustatud äravoolu puudumisest. Meri ja soolajärved on soolased jõgede tõttu, mida peetakse mageda veega veekogudeks. Tegelikult sisaldab jõevesi alati erinevas koguses vees lahustunud kivimeid ehk sooli. Aja jooksul kuhjuvad soolad meredes või järvedes, millel pole äravoolu maailmamerre. Soolajärvede soolsus muutub
sulavad liustikujää ja lumi. Ida- Hiinat läbivad tiheda võrguna veerohked jõed, sh. Jangtse, Huanghe ja Xijiang oma lisajõgedega; Venemaa piiril voolab Amuur, millesse suubub Sungari. Ida- Hiina jõgede veetase on väga muutlik, suurvesi on suviste mussoonvihmade ajal. Kaitseks üleujutuste eest, niisutamiseks ja laevasõiduks on rajatud rohkesti vesiehitisi (kaldatamme, veehoidlaid, kanaleid). Lääne- Hiinas, eriti Tiibetis, on suhteliselt rohkesti järvi (Lobnor, Kukunor, Namtso), enamik soolaseveelised. Ida- Hiina suurimad järved (Dongtinghu, Poyanghu ja Taihu) paiknevad Jangtse orus. Hiinas on mittu laevatatavad jõge, mille kogupikkus on 557km, neid kasutatakse peamiselt kauba transportimiseks. ARENGUTASE Hiina on arengutase on suhteliselt madal, sest riigis on väga palju elanikke ja pindala on väga suur, kuigi kirjaoskus on Hiinas väga kõrge 82%, kuid SKT elaniku kohta on madal 3600$ aastas
annaabi.ee 
