või mängin. Õhtustan kella üheksa ja kümne vahel, pärast lähen voodisse. 5 KatariinaII eraelu Pugatsovi mässu ajal sai alguse Katariina tähtsaim isiklik suhe, tema armulugu Grigori Potjomkiniga. Potjomkin oli vapper sõdur, kuid ka suur musikaarmastaja. Tema head välimust rikkus veidi ühe silma puudumine. Katariina nautis tema naljasoont ja jäljendamisoskust ning tema ilmne armumine sellesse mehesse põhjustas kuulujutte nende salajasest abielust. Kuigi pärast 1776. aastat asendasid Potjomkini keisrinna voodis järjest nooremad ohvitserid, säilitas ta mõju riigiasjadele kuni oma surmani 1791. Pärimus Katariina sugulisest rahuldamatusest kujunes juba tema eluaja ja see juurdus tugevasti. Mängufilmid Pola Negri ja Marlene Dietrichiga peaosas ning lavastus, kus teda mängis Mae West ,tugevdasid teda
suure osa oma elust Moskvas), et Eesti peaks saama iseseisvaks. Ta peab eestlasi töökaiks ja ausateks, julgeteks inimesteks, kelle süda on õiges kohas. Tema teosest ei puudunud armastus, mis näitab ehk armastust eestlaste suhtes. Mis puutub sellesse, kuidas ta kujutab Taavetit ja Pauli nagu Tammsaare Andrest ja Pearut, siis sedagi teeb ta läbi huumoriprisma. Nimelt ei arva ta, et eestlastel oma tööarmastuse ja tõsiduse juures naljasoont pole. 9)Kirjaniku stiil ja romaan tervikuna on minu arvates meisterlikud. See, kuidas autor Tuhametsa elanike dialoogid ja isegi mõtted murdes kirjutab, paneb lugeja paremini sealset elu ette kujutama ja loob sobiva miljöö. Lisaks meeldib mulle, et autor kujutab sündmustikku justkui pealtvaatajana, kes ühtaegu teab, mis inimestest edasi saab, kuid samas ei tea ka. Näiteks ütleb ta paar korda peatükkide lõpus, et mõnda tegelast ei näe me enam kunagi, kuid samas ei ütle, miks
ära rikkunud. Vabadus on nende jaoks kõigepealt talu hea käekäik, ei enamat. Jüri sai ilmasõjas surma. Naised on Aiastel alati meeste varjus, sama ka Roosi puhul, olgugi, et ta taluperenaiste ajakirja loeb, seltsimajas käsitöökursustel käib. Kirepi poiss-jutukas sulane, kes oli Roosiga tiiba hakanud ripsutama. Roosi tundis Taaveti vastu pigem tänu, et perepoeg oli ta ootamatult teenijaseisusest päästnud. Ent kõigest hingest püüdis oma mehele meeldida. Roosil pole naljasoont, nagu enamikul naistest. Tema elus on nii mõnigi asi läinud sootuks teisiti kui kavatsetud. Vahel pühib ta köögis või rohtaias põllenurgaga silmi õnnelik perekonnaelu on ta niikaugele viinud (Krõõt, Mari Vargamäelt). Ei salli oma mehes, Taavetis, mugavust, minnalaskmist ja hoolimatust. Õige on ta seejuures pealegi, õige ja muretu. (?)Roosi käib seltsimaja laulukooris; koorijuhi arvates on tal haruldane kõrge alt. On seltsimaja kauneim pärl. Need
nimepidi ja ironiseerib Underi luule üle. Följetoni peategelane läheb maskiballile jääb hiljaks ja siis märkab, et tantsupõrandal on Siuru printsess. Hakkab Underi kallal võtma, oma osa saab ka Atson. Underit kujutatakse kui küündimatut luuletajat ja see on koketerii. Under ja Atson olid solvunud. Visnapuu avaldas artikli, kus kutsus üles avama Underi sumbunud buduaari aknaid, et sõnnikulehk saaks sisse voolata. Atsonil polnud ka nii head naljasoont kui Gailitil ja Visnapuul. Kui Siuru loodi pandi imeks, miks Tuglas läheb ühte kampa noorte algajatega. Tuglasel oli väga hea nina ära tunda noored anded. Siuru oli värvikas seltskond keerulistel aastatel, kus nad andsid värvi tollasele kirja 18. Hendrik Visnapuu ja August Gailit 1919 ilmutas Gailit oma följetonikogu ,,Klounid ja Faunid". Gailit kirjutas sinises tualetis daam följetoni. Siis kui pani kogumiku kokku, siis kogumikus palus ta saata kirjanikel oma käekirjaproovid
annaabi.ee 
