"Õhtu rannas", "Rabamaastik" jt, on ta loomingule eriti iseloomulik. Silmatorkavalt palju on tal loodusteemalisi laule, neist suurele osale oli ta ise ka teksti autor. Ta oli erakordselt tekstitundlik helilooja, kelle muusikaline kujund kasvas välja sõnast, nagu näiteks lausa piltlikult tormist merd kujutavas laulus "Laine tõuseb". Samas oli Ernesaksale omane ka muhe rahvalik huumor. Seda on tunda eriti sõjajärgse perioodi loomingus, naljalauludes nagu "Näärisokk", "Mind kutsuti pulma" jt. Kui Ernesaks on kasutanud rahvaviisi, on ta ikka eelistanud uuemaid laule ja pillilugusid - nii ka viimati nimetatud lauludes. Ernesaksa helikeel on traditsiooniline, enamasti lihtsa klassikalise harmooniaga. Tema laulud on väga suupärased laulda, ka seetõttu, et autor tundis hästi eri kooriliikide võimalusi. Heaks näiteks on lihtne, aga suurepäraselt kõlav laul "Muusikale" (Byroni tekstile). Eesti muusikas 1950. aastate II poolest alanud
isamaa on minu arm", "Päike vajus pärnapuule", "Õhtu rannas", "Rabamaastik" jt, on ta loomingule eriti iseloomulik. Silmatorkavalt palju on tal loodusteemalisi laule, neist suurele osale oli ta ise ka teksti autor. Ta oli erakordselt tekstitundlik helilooja, kelle muusikaline kujund kasvas välja sõnast, nagu näiteks lausa piltlikult tormist merd kujutavas laulus "Laine tõuseb". Samas oli Ernesaksale omane ka muhe rahvalik huumor. Seda on tunda eriti sõjajärgse perioodi loomingus, naljalauludes nagu "Näärisokk", "Mind kutsuti pulma" jt. Kui Ernesaks on kasutanud rahvaviisi, on ta ikka eelistanud uuemaid laule ja pillilugusid nii ka viimati nimetatud lauludes. Ernesaksa helikeel on traditsiooniline, enamasti lihtsa klassikalise harmooniaga. Tema laulud on väga suupärased laulda, ka seetõttu, et autor tundis hästi eri kooriliikide võimalusi. Heaks näiteks on lihtne, aga suurepäraselt kõlav laul "Muusikale" (Byroni tekstile). Eesti muusikas 1950. aastate II poolest
jt, on ta loomingule eriti iseloomulik. Silmatorkavalt palju on tal loodusteemalisi laule, neist suurele osale oli ta ise ka teksti autor. Ta oli erakordselt tekstitundlik helilooja, kelle muusikaline kujund kasvas välja sõnast, nagu näiteks lausa piltlikult tormist merd kujutavas laulus ,,Laine tõuseb". Samas oli Ernesaksale omane ka muhe rahvalik huumor. Seda on tunda eriti sõjajärgse perioodi loomingus, naljalauludes nagu ,,Näärisokk", ,,Mind kutsuti pulma" jt. Kui Ernesaks on kasutanud rahvaviisi, on ta ikka eelistanud uuemaid laule ja pillilugusid nii ka viimati nimetatud lauludes. Ernesaksa helikeel on traditsiooniline, enamasti lihtsa klassikalise harmooniaga. Tema laulud on väga suurepärased laulda, ka seetõttu, et autor tundis hästi eri kooriliikide võimalusi. Heaks näiteks on lihtne, aga suurepäraselt kõlav laul ,,Muusikale" (Byroni tekstile). Eesti muusikas 1950
jt, on ta loomingule eriti iseloomulik. Silmatorkavalt palju on tal loodusteemalisi laule, neist suurele osale oli ta ise ka teksti autor. Ta oli erakordselt tekstitundlik helilooja, kelle muusikaline kujund kasvas välja sõnast, nagu näiteks lausa piltlikult tormist merd kujutavas laulus "Laine tõuseb". 19 Samas oli Ernesaksale omane ka muhe rahvalik huumor. Seda on tunda eriti sõjajärgse perioodi loomingus, naljalauludes nagu "Näärisokk", "Mind kutsuti pulma" jt. Kui Ernesaks on kasutanud rahvaviisi, on ta ikka eelistanud uuemaid laule ja pillilugusid - nii ka viimati nimetatud lauludes. Ernesaksa helikeel on traditsiooniline, enamasti lihtsa klassikalise harmooniaga. Tema laulud on väga suupärased laulda, ka seetõttu, et autor tundis hästi eri kooriliikide võimalusi. Heaks näiteks on lihtne, aga suurepäraselt kõlav laul "Muusikale" (Byroni tekstile). Eesti muusikas 1950
annaabi.ee 
