mehe vibu, suudab kerjus ainsana sellest lasta. Penelope tunneb ta ära ning eepose lõpus järgneb verine kättemaks kosilastele. Kreeka tragöödia sünd langeb V sajandi keskpaika, mil poeet Thespis lisas Ateenas Suurte Dionüüsiate puhul kooriettekandele näitleja. Viimane astus kooriga kahekõnesse ning tõi esinemisse dramaturgilise elemendi. Koorilaulu ülevpidulikest elementidest kujunes tragöödia(algselt võis olla ka lõbusasisuline), kuna komöödia lähteks said naljalaulud. Hakati kangelaste vooruste ja vägitegude kõrval rõhutama ka inimelu kannatuslikku külge. Tragöödia edasises arengus vähenes koori osa ja kasvas näitlejate osakaal ning suurenes ka nende arv. Teatrietendus etendused toimusid lahtise taeva all, päevavalgel. Osalised esinesid kõik maskides, mis võimaldasid neil etenduse kestel hõlpsasti mitmes osas esineda, ühtlasi kadus selle tõttu mängust
folkloorsed lastetekstid jagunevad kaheks: • lastele lauldud-loetud lood • laste endi lauldu-loetu (lastefolkloor) laulumängud olid laste kasvatamise ning arendamise põhiliseks vahendis. folkloori kaudu toimus lapse kokkupuude esivanemate traditsioonilise maailmavaatega. omaette rahvalaululiigi moodustavad lastelaulud. Folkloorse lasteluule liigid: • hällilaulud ehk äiutused • hüpitus- ja mängituslaulud • sõidulaulud • naljalaulud lindudest ja loomadest • ahellaulud ja mõistatamised • liisklugemised (liisusalmid) • ringmängulaulud lastele mõeldud rahvalaulude teemad: • vaeslapselaulud: lapse ja vanemate, eelkõige lapse ja ema vahelised suhted, orvu lauhutamatust leinast • laulud kodust ja lapsepõlvest: anti õpetusi iseseisvaks eluteeks ning tuletati meelde suurt vaeva ja hoolt, mida vanemad on näinud laste kasvatamiseks
6 1.3 Lastelaul Kõige ehedamad lastelaulud on need, mida loovad lapsed ise, lauldes neid ümbritsevast olulistest asjadest. See tagasi lapsepõlve latuv kogemus on ilmselt tuttav paljudele. Lauldes inimene korrastab oma sisemaailma. Lapsed teevad seda siiralt ja häbenemata. Näiteks ei tule nad selle peale, et ei pea viisi vmt. Teise lastelaulude grupi moodustavad laulud, mida lauldakse lastele hällilaulud, mängituslaulud, naljalaulud jm. Lastelauludes leidub rohkesti improvisatsiooni, aga ka elemente iidsetest täiskasvanute lauludest, mis on aegade jooksul laste tarbeks kohandatud ja ümber mõtestatud. Lastelaulude viisid võivad olla nii retsitatiivsed kui ka laululised. Sageli ei erine need täiskasvanute töö- ja tavandilaulude ega ka lüüriliste laulude meloodiatest. Samuti meenutavad paljud neist meestelaulude tralliviise. Näide: Sõit-sõit-sõit Soorule Sõit-sõit-sõit Soorule, üle oja onule,
vaquero’d. A lles 30 aastat hiljem tulid sellele tööalale esim esed am eeriklased. Viimaseid meelitas läände tegelikult kuld, mida Californias, Sacramento orus leidis 1848 aastal James Marshall.) Kauboi töö oli tegelikkuses päris raske. Suurte karjade ühest paigast teise ajamine ja nende eest hoolitsemine oli füüsiliselt raske töö oma üksluise ja üksindusega. Seetõttu olid enamus kauboilaule lüürilise iseloomuga igatsevad unistused, või lausa nukrad. Igavust aitasid peletada naljalaulud. Levinumateks pillideks olid kitarr ja suupill. Naabruses asuvast Mehhikost tuli lauludesse hispaania mõjutusi. Countrymuusika teise, põhilise pooluse juured on inglise, iiri ja šo ti asunike folklooris. Nendest maadest välja rännanud ja Ameerikas A p alatši mäestikku elama asunud inimesed, on oma kunagise kodukoha rahvamuusika säilitanud üllatavalt ehedan a. S ealseid m aaelanikke nim etati “hillbilly’deks” ja vastav alt sellele ka sealset m uusikat alguses “hillbilly’ks”
Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Lastelaulud on tavaliselt kas laste või vanemate enda loodud. Hällilaul- „Uinu mu väsinud lind, unele suigutan sind...“ Mängitamislaul Hüpitamislaul- „Sõit sõit sõtsele, üle oja onule... Valuvõtu laul- Liisusalmid- Näpunimetused- Õpetuslaulud- Naljalaulud- Mõistatuslaulud- Lapse ea igale astmele on oma erilise ilmega laulud. K.E. Sööt Lastelaulud Illustreerinud Jaan Jensen Valik vanemat lasteluulet lindudest, loomadest, puudest ja lisaks ka vahvaid unelaule jpm. 4 TANTSI, TANTSI, TAMMEKENE
annaabi.ee 
