kohanemiseelise seksuaalne valik: liigiomaste tunnuste areng, mida mingi liigi isendid peavad veetlevaks Arvas, et evolutsioon on väga aeglane, võtab aega kümneid tuhandeid aastaid. Täpanäeva teooriate järgi pigem episoodiline spetsialiseerumine või liigitekkelised muutused toimuvad kiiresti, mõnesaja või mõnetuhande aastaga. erinevate hominiidide (Australopithecus, H. habilis, H. erectus, H. neanderthalensis, H. floresiensis, H. naledi) iseärasusi, arengulugu ja peamisi leide Australopiteegid 1 Umbkaudu 4 1 mln a tagasi elanud hominiidid, A. africanus inimeste pärivusliinis - väikesed, saledad, ahvitaolised, emased isendid olid isastest oluliselt väiksemad - suutsid käia püsti, käed olid kohastunud puudel ronimiseks - aju oli ümaram kui ahvidel, mahu suurenemine peamiselt ajukoore kasvu arvelt - peamiselt taimestikutoidulised (juured, seemned, lehed), jahipidamisel polnud eriti edukad A
immuunsust H. sapiensi poolt kaasa toodud haiguste vastu) Leiud: pärinevad Euroopast, Lähis-Idast Homo floresiensis - 2003 a leitud kääbusinimlaste liik - esimesed leiud 50 000 a tagasi - surid välja ligi 12 000 a tagasi - jalad pikemad kui keha - väike aju, väikesed põsesarnad, libajas laup, suured hambad - prefrontaalsed alad proportsionaalselt sama suured, kui H. sapiensil - oskasid kasutada tööriistu ja tuld Homo naledi - 2013 avastatud Lõuna-Aafrikast uus inimlaste liik, kehaehituselt vahelüli Australipithecuse ja Homo perekonnas vahel - u 1,5 m pikad - kõndisid püsti - olid kohanenud ka ronimiseks - Peamisi tegureid, mis on suunanud aju ja intelligentsuse arengut evolutsioonis Darwin: looduslik valik: oskuste või omaduste juhuslik areng, mis annab kohanemiseelise seksuaalne valik Aju ja intelligentsuse areng evolutsioonis Mõjusid järgmised tegurid:
Tänapäeval eristatakse: homo habilis ja homo rudolfensis (2,6 – 1,6 miljonit aastat). Eoliidid Vanimad tööriistad 3,3 miljonit aastat vanad! Etioopiast Dikika piirkonnast luud, millel peal lõikejäljed (ca 3,3-3,4 miljoni aasta vanused). Kenya kirdeosast Turkana järve lähistelt leiti algelisi tööriistu (eoliitidelt äralöödud 150 killukest), mis 3,3 miljoni aasta vanused. Australopiteegid valmsitasid esemeid. 10.09.2015. a grupp antropolooge teatas uue homoniidi avastamisest (homo naledi) Homo naledi 2013. a leiti Lõuna-Aafrika vabariigist Johannesburgist 50 km kauguselt Tõusva Tähe koopast üle 1550 luutükikese vähemalt 15 luustikust Homo erectus (sirge inimene): (1,8 – 0,2 miljonit aastat tagasi elasid siin). Olulised rühmad: pithecantrophus erectus e Jaava inimene sinantrophus pekinensis e pekingihiina inimene (võib näha mongoliidse rassi tunnuseid, praegused hiinlased on sellest arenenud)
Tingivad tegurid - Looduslik valik – oskuste või omaduste areng mis annab mingis keskkonnas kohanemiseelise - Seksuaalne valik – liigiomaste tunnuste areng mida mingi liigi esindajad peavad ilusaks - Tänapäeva teooria: episoodiline spetsialiseerumine või liigitekkelised muutused toimuvad kiiresti, mõnesaja/tuhande aastaga. Erinevate hominiidide (Australopithecus, H. habilis, H. erectus, H. neanderthalensis, H. floresiensis, H. naledi) iseärasusi, arengulugu ja peamisi leide Australopiteegid: - Emased väiksemad - Suutsid püsti käia ja liikusid rühmades - Aju oli ümaram ja ajukoor rohkem välja kujunenud kui ahvidel - Taimetoidulised aga sõid ka liha Homo habilis - Suuremad rühmad - Lühikesed, pikkade kätega, lameda näoga, koljumaht poole väiksem inimesest - Kasutasid tööriistu, homo habilis = osav inimene, aga oli ainult üks tööriist - Ei uurinud ümbrust Homo erectus
- 2003 avastatti Florese saarellt kääbusinimeste liik - Esimesed leiud 50k aastat tagasi - Surid välja 12k aastat tagasi - Olid sarnasemad varastele inimestele ja ahvidele kui kaasaegsetele inimestele. Jalad võrreldes kehaga pikad - Väike aju, väiksed põsesarnad, libajas laup, suured hambad - Aju väiksem kuid prefrontaalsed alad proportsionaalselt sama suured kui homo sapiensil - Oskasid kasutada tööriistu ja tuld - Puudus kilpnääre mis reguleerib kasvu Homo naledi - 2013 lõuna-aafrikast avastatud uus inimlaste liik Aju ja intelligentsuse areng evolutsioonis Ei saa välja tuua ühte konkreetset põhjust mis seletaks aju mahu suurenemist ja intelligentsuse arengud hominiididel, erinevad tegurid mõjutasid teineteist - Muutused elutingimustes – oli vaja harjuda uue toidua - Sotsiaalne ja keeleline areng - Muutused toitumises - Tööriistade kasutamine Kliima muutus kuivemaks, liiguti metsast savanni kus oli vähem puid