INDIA Elu ja ühiskond Aarjalaste tulek Nendelt pärinevad veeda tekstid Ühiskond jagunes neljaks varnaks Eraldi seisus oli puutumatud Kastisüsteem Buddha rajas budismi Vardhamana pani aluse dzainismile VanaIndia kiri brahm Haridus Haridust andsid Braahmanid Braahmani koolid Suuline õppetöö Range distsipliin Usulised kloostrikoolid Nalanda kolledz Õpilasi ka väljaspoolt Indiat Haridus Minimaalne kirjaoskus Vanima ajajärgu kirjakeelt sanskritti ja UusIndia kirjakeeli oskasid lugeda vaid vähesed Islami mõjutused Vallutuslik huvi tärkab 8.saj Delhi valitsejad püüdsid islamiseerida Kerkis uus pealinn Firuzabad Lammutati hindu ehitisi Valdav osa indialasi jäid siiski usule truuks Budism vähenes, dzainism kasvas Kirjandus
· Põhja-Indias põrkasid nad aga kohalike riikide tugevale vastupanule. · Lõuna-India vallutamise katsed olid edutud. · Delhi valitsejad püüdsid indialasi islamiseerida. · Sahh Firuz arendas ulatuslikku ehitustegevust: rajati 40 moseed, 30 medreset, 100 haiglat, 150 silda. · Kerkis uus pealinn Firuzabad. · Ehitusmaterjali saadi hindu templitest, hindu jumalatel ei jätkunud väge seda takistada. · Budismi mõjud küll vähenesid, kui muslimid olid hävitanud Nalanda kolledzi, kuid dzainism taaselavnes. ISLAMI SISSETUNG JA MÕJUTUSED · Leksikograaf, poeet, ja õpetaja Hemachandra ühendas oma loomingus edukalt aarjalaste kultuuri dzainismi filosoofiaga. · Sanskritikeelses teoses ''Suurte inimeste elu'' esitas ta rahvalikus vormis. KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS · Kuulsaimad vanaindia eeposed : "Mahabharata" ja "Ramayana" KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS Puraanad - hindu pärimuslik usuline kirjavara. KESKAEGSE INDIA
Kummatigi ei saanud budism valitsevaks Indias ja seda tänapäevani, kuigi budismi mõju kõigile eluvaldkondadele oli tohutult suur. Vast üks põhjus on see, et budistlik õpetus eitab igasuguseid inimeste seisustevahesid. Pärast Sakjamuni surma alanud õpetuslikud vaidlused põhjustasid budismi lõhenemise. 4. sajandil levis Hiina budism Koreasse ja 6. sajandil ka Jaapanisse. 2. - 9. sajandil, kui Indias oli budismi hiigelajastu, tekkisid suured vihaarad - kloosterülikoolid (Nalanda, Vikramasila, Valabhi jt.). Neist omakorda arenesid välja kaks kõrgetasemelist budistlikku filosoofiakoolkonda - suujavaada ja vidzanjaavanavaada. 7. sajandil tekkis uus filosoofiakoolkond - vadzrajaana, mis oli vägagi individualistlik, gurust ja õpilasest koosnevail väikerühmadel põhinev suund. See koolkond suutis teistest kauem vastu pidada hinduismi järjest suurenevale mõjule ning islamiusulistele. 14. sajandiks oli budism Indias hääbunud
Avalokitesvara kehastus. Ta ühendas Tiibeti ühtseks riigiks ja lõi konstitutsiooni, mis põhines budistlikul eetikal. Samuti mõistis ta kirjakeele vajalikkust pühade tekstide tõlkimisel. Tagamaks rahu oma valdustes, abiellus ta kahe budistliku naaberkuningriigi Hiina ja Nepaali printsessidega. (Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia 2016. 06.01.2017) Sada aastat hiljem oli Buddha õpetus Tiibetis juba juurdunud. Kolm vägevat meistrit Guru Padmasambhava Oddiyanast, Nalanda kloostriülem bodhisattva Shantarakshita (Shi- wa-`tso) ja teine dharma-kuningas Trisong Deutsan, Manjushri kehastus panid koos aluse Dharmale Tiibetis ja ehitasid üles esimese kloostri Samye (bSam-yas lHun-gyi-grub-pa gTsug-lag-khang), millest sai peamine budistliku hariduse omandamise koht. Samyes tõlgiti esmakordselt tiibeti keelde suur osa budistlikest tekstidest. Samal perioodil ordineeriti ka seitse esimest tiibeti munka. Vastavalt kuningas Trisong Deutsani otsusele järgivad kõik
· Ei tohtinud käia läbi naistega ega osaleda pidudel, kus lauldi ja tantsiti Ka ksatrijad ja vaisjad võisid õppida braahmani koolis, kuid neil varnadel olid hariduse vallas omad spetsiifilised vajadused. Käsitöölistel läks vaja vastavate alade praktilisi oskusi, kaupmeestel teadmisi arveraamatute pidemisest, sõjamehed omandasid võitluskunste jne. Budistid ning dsainistid lõid kloostrikoole. Budistlikest õppeasutustes oli tuntuim Biharis asunud Nalanda kolledz (rajati 5.-6. saj), kus õpetati meditsiini, mõtteteadust, grammatikat, loogikat, mehaanikat, metafüüsikat jm. Koolil oli suur raamatukogu. Õpilasi tuli sinna ka väljaspoolt Indiat ning kogu õpilaste arv ulatub ca 10´000-ni. Kolledz hävitati muslimite poolt 1199. aastal. Nad hävitasid ka palju teisigi koole. Kogu keskaja jooksul omandas India rahvas vaid käsitööoskused ning hariduse koha pealt vaid suulised teadmised. Kirjaoskus oli minimaalne
hoopis teised olendid nirvaanasse aidata. Boddhisattvatest saavad lõpuks budad. Ka näiteks dalai- laama on bodhisattva Avalokitesvara kehastus. Mahajaana õpetuse järgi on palju müütilisi budasid. Rahvalikus kultuses austatakse Buddhat jumalusena ja bodhisattvaid pühakutena, samuti tulevast Buddhat Maitreyat. Pühade tekstide ehk suutrate hulk on väga suur. 1. at algul pkr tekkisid mahajaana rüpes esimesed ülikoolid. Kuulsaim neist oli hiljem muslimite poolt hävitatud Nalanda. Mahajaana filosoofias oluline tühjuse mõiste tõi kaasa Indias nulli leiutamise. On levinud Nepaalis, Bhutanis, Hiinas, Mongoolias, Burjaatias, Tuvas, Jaapanis, Koreas, osaliselt Vietnamis. Indias lakkas budism moslemite tagakiusamise tõttu olemast, kuid praegu on taastumas. Vadzrajaana (teemantsõiduk) Väiksearvuline vool, mis on levinud Himaalaja piirkonnas. Nirvaanat on selle järgi võimalik guru (õpetaja) juhatusel saavutada juba eluajal
annaabi.ee 
