• Krooniline kulg puudub • Liiges taastub • Võib põhjustada sekundaarselt osteokondroosi KLIINILISED TUNNUSED M.hyorhinis´e ja M. hyosynoviae poolt põhjustatud lonked vanusegruppide kaupa (Iowa State University Veterinary Diagnostic Laboratory between 2003 and 2010 ) UURING LONKAMISE PÕHJUSTEST • Taani Kuninglikus Veterinaar- ja Põllumajandusülikoolis uuriti lähemalt lonkamise põhjusi nuumkarjades. • Uurimuse tulemusena leiti, et ainukeseks nakkuslikuks põhjuseks kontrollitud karjades oli M. hyosynoviae, mida leiti 22%-l lonkavatest sigadest. • Tapamajas registreeriti muutused liigesekõhres küünarliigeses, põlveliigeses ja kannaliigeses. • Kõige tõsisemaks kahjustuseks oli liigesekõhre täielik hävinemine, mille tagajärjel paljastusid luupinnad. Taolisi kahjustusi leiti sagedamini küünarliigeses. • Ka mittelonkavate sigade liigeseid kontrolliti ning leiti 8%-l sigadest liigeseõõnes M. hyosynoviae
Perifeerne neuropaatia rikub nende närvide tööd. Neuropaatia kõige sagedasemad tunnused on tuimus ning tundlikkuse kadu, eriti käelabades ning pöidades. Diabeetiline neuropaatia võib viia selleni, et pöianahk kaotab tundlikkuse, aga ka võime tunda valu, soojust või külma. Neuropaatia all kannatavad diabeetikud võivad tundlikkuse kaotamise tõttu mitte tunda süste, kriimustusi ja marrastusi. Kui neid väikseid vigastusi mitte ravida, võib haav muutuda paranematuks nakkuslikuks haavandiks, mis võib viia jäsemete amputeerimiseni. Neuropaatia võib viia pöia raskete deformeerumisteni ning varvaste kõverdumiseni. Diabeetikute jaoks on väga oluline rakendada vajalikud ettevaatusmeetmed pöidade igasuguste kahjustuste ärahoidmiseks. Jalad tuleb vaadata üle iga päev. Teket soodustab halb suhkrutasakaal. Kõigi vajalike profülaktiliste meetmete rakendamine vähendab märgatavalt diabeetikutel tõsiste tüsistuste ilmnemise. Kaebused:
Lehm on nakkusallikas. Lahendus: ternespiima õigeaegne jootmine. Vasikate eraldamine lehmadest. Kuna AB ei aita, tuleb teha vedelikravi ja vitamiinidega vasikaid turgutada. E.coli kõhulahtisus: enamasti kuni 3 nädala vanuseni. Tekib järsku. Kui üks vasikas on juba haigestunud, levib ka teistele. Roe on vesivedel, hallikas, vahutab. Mõnel juhul vasikal kõhuvalud. Võib põhjustada kiiret surma (6-12 tunni jooksul). Põhjus: lihtne seedimatud võib üle minna nakkuslikuks. Ternespiimaga saadavad kaitsekehad peavad tagama kaitse kolmel esimesel elunädalal. Keskkonnas liiga palju haigustekitajaid. Lahendus: vasikate jootmisskeemide ümberkorraldus. Üleminek täispiimalt täispiimaasendajale peab toimuma sujuvalt. Vasikate elupaiga vahetus ei tohi käia koos söötade samaaegse vahetusega. Bokside ja asemete puhastus ja deso. 14. Karjatervishoiu korraldus vasikate kopsuhaiguste vältimiseks
Lehm on nakkusallikas. Lahendus: ternespiima õigeaegne jootmine. Vasikate eraldamine lehmadest. Kuna AB ei aita, tuleb teha vedelikravi ja vitamiinidega vasikaid turgutada. E.coli kõhulahtisus: enamasti kuni 3 nädala vanuseni. Tekib järsku. Kui üks vasikas on juba haigestunud, levib ka teistele. Roe on vesivedel, hallikas, vahutab. Mõnel juhul vasikal kõhuvalud. Võib põhjustada kiiret surma (6-12 tunni jooksul). Põhjus: lihtne seedimatud võib üle minna nakkuslikuks. Ternespiimaga saadavad kaitsekehad peavad tagama kaitse kolmel esimesel elunädalal. Keskkonnas liiga palju haigustekitajaid. Lahendus: vasikate jootmisskeemide ümberkorraldus. Üleminek täispiimalt täispiimaasendajale peab toimuma sujuvalt. Vasikate elupaiga vahetus ei tohi käia koos söötade samaaegse vahetusega. Bokside ja asemete puhastus ja deso. 15 . Karjatervishoiu korraldus vasikate kopsuhaiguste vältimiseks
ja B12 ning piimhappebakterid teatud B vitamiine) ja aitavad kaasa nii toitainete seedimisele kui omastamisele. Soolemikrofloora suur mass ja arvukus (peensooles108/ml ja jämesooles ulatub 1012/ml) vaid soodustab eelnevalt mainitud funktsioone, kuid samas on ka kaitseks võõrmikroobide kolonisatsiooni eest. Näiteks bakterivaba katselooma nakkuseks piisab vaid 10 Salmonella bakterist, samas kui normaalse mikrofloora korral on nakkuslikuks doosiks 10 6 rakku. Soolemikroflooral on näidatud olevat inimese immuunsüsteemi (nt. seedekulgla teat. lümfaatilise koe - Peyer'i naastude) arengut ja aktiivsust stimuleeriv toime. Biofilmi kaitsva rolli näideteks on veel naise suguteesid kattev põhiliselt laktobatsillidest moodustunud biofilm, mis tänu keskkonna hapestamisele ja bakteriotsiinide tootmisele hoiavad ära patogeenide kinnitumise ja/või vohamise ja seeläbi ka võimaliku põletiku tekke