Puukborrelioos e. Mycobacterium tuberculosis PuukBorrelioos e. Lyme'i tõbi kirjeldati USA's Connecticut'i osariigis Lyme'i asulas 1975. aastal esimest korda kuulub looduskoldeliste haiguste rühma Spiroheet (Borrelia burgdotferi), mida leidub puugis seedekanalites Nakatumine nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad jne puukide vahendusel leviv (Eestis võsa ja laanepuuk) Kirjeldus Peiteaeg 332 päeva Varajased sümptomid: peavalu, väsimus, palavik Ringikujuline laienev nahalööve (Erythema migrans), tekib 14 nädala jooksul Hilisemad sümptomid: kahjustused närvisüsteemis, liigestes või südames Ravi Ravitakse antibiootikumidega Puudub vaktsiin Õigeaegne ravi tagab hea paranemise Ennetamine Kanna pikkade varukatega riietust
Puukentsefaliit ja hepatiit Puukentsefaliit Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik kesknärvisüsteemi nakkushaigus. Puukentsefaliidi põhjustajaks on flaviviirus. Nakatumisviisid Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes verd imedes kannavad ühtlasi üle ka viirusi. Viirused võivad levida ka inimestele nakatunud looma pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. Puukentsefaliidi viiruste nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad. Haigus ei levi inimeselt inimesele. Haiguse sümptomid Esimeses faasis võivad nakatunul ilmneda 12 nädala pärast gripitaolised haigusnähud. Enamik inimesi seejärel tervistub. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele, mille võimalikud välised tunnused on: kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus
Immuunsüsteemi tugevus sõltub omakorda elukvaliteedist, eluviisidest, elukeskkonnast, kliimast ning veel paljust muust. Epideemiaprotsessile avaldavad eriti suurt mõju elamutingimused, asustatud punkti tüüp, toitlustusolud, elukutsed, inimeste hügieenikultuur ja ka sisserändav rahavas. ( E.Tammepõld 1966 7 4. VAHEKANDJATEGA LEVITATUD EPIDEEMIAD Paljude nakkushaiguste puhul on nakkusallikateks mitmesugused loomad, nii haiged loomad kui pisikukandjad loomad. Kindlasti ka linnud ja putukad kelle organismis elavad ja paljunevad mikroobid. Tuntumateks nakkusekandjateks on kirbud katku puhul, täid epideemilisel tüüfusel, linnud linnugripi puhul, malaaria sääskede puhul, metsloomad ja ka koduloomad marutaudi puhul. 4.1 Lindudelt saadud nakkushaigus H5N1 on üks lindudel esinev gripiviirus. Tavaliselt linnugripi viirus inimesele ei levi, sest ei suuda inimese rakkudes kasvada
annab epideemiaid Võib olla nn basseininakkus Tugev pea ja lihasvalu Hääle "kadumine" Konjuktiiv Konjuktiivi teke Vaktsiineeritakse plaaniliselt Subfebriilsus 10. Leia B-hepatiidilie 3 iseloomulikku tunnust Levik vereproduktidega Tekib maksa kahjustus Fekaal-oraalne nakkus Nakkusallikateks närilised, eriti hiired ja rotid Vaktsineeritakse plaaniliselt Ravi antibiootikumidega, aga peab jälgima haigustekitajate tundlikkust 11. Meningokokiline infektsioon (üks väide veel vaja leida) Tekitaja on Corynebacterium meningitidis, mis ei talu madalaid temperatuure Hiagust iseloomstab lööve, kuid seda ei teki nina-suu kolmnrka Oluliseks haigustunnused on tugev peaval koos okendamisega, millesse tuleb tõsiselt suhtuda
· Lindude haigused on kergesti ülekanduvad, linnuliha peab olema kontrollitud enne kui satub töötlemisse · Toidunakkuse tekitajad säilivad ja paljunevad hästi toiduainetes Haigustekitaja võib sattuda inimeseoragnismi pesemata aedviljade söömisel, mustade käte, toidu või vee kaudu. Mikroobid ei muuda toiduainete välimust ja palja silmaga ei ole nad nähtavad, siis saab nende olemasolu määrata ainult mikrobioloogilise analüüsiga. Zoonoosid Nakkusallikateks on haiged koduloomad ja tõvestavate mirkoobidega väliskeskkond, kus mirkoobid püsivad tükk aega eluvõimelistena. Zoonoosidesse võib nakatuda ka siis kui kasutame toiduks haigete loomade keetmata piima ja sellest valmisatutud tooteid, samuti haigete loomade mitte küllalt kuumtöödeldud liha. Liha kaudu võib nakatuda ka eeltöötlemisel ja toidu valmistamisel. Nakkuse levik on seotud veel haigete loomade naha , villa ja muu taolisega. Zoonoosid on marutaud, hullulehmatõvi, linnugripp,
· Igal aastal haigestub ülemaailmselt 1,4 miljonit inimest! · Leidub kogu maailmas, kuid see on enam levinud piirkondades, kus on ebapiisavad hügieenitingimused. · Nakatumine toimub sagedamini toidu ja veega, mis ei ole piisavalt puhastatud või õigetes tingimustes säilitatud. · Veega levivat nakkust põhjustab eelkõige puudulik kanalisatsioon ja veevarustus (saastunud veeallikad). · Headeks nakkusallikateks on koorikloomad saastunud veekogudest; saastunud toored puuja köögiviljad ning piim ja piimatooted. · NB! Vaktsineerimisega ennetatav haigus (soovitatav eriti enne reisima minekut). 1. VAKTSINEERI ENNAST! (soovitatav eriti enne reisima minekut). 2. PESE ALATI KÄSI · pärast tualetis käimist; · pärast "linna pealt" , kauplustest, ühistranspordist koju (reisil hotelli) jõudmist; · enne toidu valmistamist; · enne söömist jne. B-hepatiit-
Soole seinas on verepais ja verevalumid. Verevalumid võivad olla ka mao seinas, magu on täidetud viskosse vedelikuga. Suremus võib olla kuni 90%. Kuna ISA viiruse isoleerimisega on probleeme, diagnoositakse vastavat haigust kliinilise pildi, lahanguleidude ja histoloogilise ning hematoloogiliste uuringute põhjal. Diagnoosi kinnitamiseks saab kasutada immunfluorestsentsmeetodit. On täheldatud viiruse ainult horisontaalselt edasikandumist. Peamisteks nakkusallikateks on elusad ja surnud lõhed ning tapajäätmed, samuti kalatöötlemisettevõtete heitvesi. Kalatäid võivad nakkust edasi kanda. Asutusmaterjaliks tuleb tuua smolte võimalikult vähestest majandistest ja mitte mingil juhul desinfitseerimata mereveega majanditest. Kõiki lõhesid, mis on kuni mitmesaja meetri kaugusel nakkuskolletest, tuleb pidada nakatunuteks ja nad tuleb välja püüda, kuni on diagnoositud ISA. Kogu kala ja tapajäätmed tuleb hävitada
annaabi.ee 
