nappide ressursside pärast ühiskonnas. Massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terve süsteemis. 2. Kollektiivse käitumise mudelid (268-271) Mis teeb muidu tavalisest inimhulgast grupi hüsteerilisi kakerdajaid või lõhkuva jõugu? Gustave Leboni teooria seletab rahvahulga käitumist sellega, et inimesed kaotavad oma identiteedi ja isikliku vastutuse tunde, muutuvad avatuks ettepanekutele ja nad tõmmatakse kaasa nakatavast emotsioonist (1896!) Emotsionaalse nakkuse mudel - Blumeri mudel; Leboni seisukohtade edasiarendus. Hulka nähakse kui tekkivate suhete ja normide tandrit. Vastatikuse mõju kaudu loovad osavõtjad järk-järgult tähenduste kogumi reaalsuse konstruktsiooni mis annab nende tegudele mõtte. Wut. Lamp. Lisaväärtuse mudel koosneb kuuest tingimusest, millest igaüks piirab võimalike käitumiste hulka. Ka väga lamp.
Parasitaarsete zoonooside tekitajad võivad inimesele edasi kanduda väliskeskkonnast (eosed, tsüstid, ootsüstid, munad, vabad või entsüsteerunud vastsed) või toores/väheküpsetatud lihas olevate parasiitide nakatumisvõimeliste arengujärkude sissesöömisel. Inimene võib olla definitiivne ehk lõpp-peremees, vahe-, säilitus- või juhuslik peremees. Samuti võib nakatuda otsese kokkupuute teel või saastatud toidu/vee vahendusel. 1415st teadaolevast inimest nakatavast patogeenist 61% on zoonoosid. [14] LINNUGRIPP Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on viirushaigus, mis tabab peamiselt kodulinde (kanu, hanesid, parte jt), harvem ka sigu. Teatud tüüpi lindude gripi viirus võib nakatada ka teisi imetajaid, sh on viirusetüüp A(H5N1) ohtlik inimestele. Kodulindude haigestumus ja suremus sõltub viirusetüvest. Eriti kõrge patogeensusega linnugripi korral on lindude suremus praktiliselt täielik. Joonis 1
Dimensioonid: · organisatsiooniline spontaansus vs struktureeritus · lühiajaline vs pikaajaline orienteeritus · eesmärkide ekspressiivsus vs instrumentaalsus · motiivide määratletus vs motiivide puudumine Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakkuse mudel inimesed kaotavad oma identiteedi ja isikliku vastutuse tunde, muutuvad avatuks ettepanekutele ning nad tõmmatakse kaasa nakatavast emotsioonist. 2. Lisaväärtuse mudel · sotsiaalsed institutsioonid edendavad või piiravad kollektiivset käitumist · pinge tekib siis, kui inimesed tunnetavad ebavõrdsust · üldistatud usu kasvamine ja levimine inimesed otsivad ebavõrdsusele lahendust · esilekutsuvad faktorid dramaatilised sündmused, mis toetavad jagatavat uskumust
Dimensioonid: · organisatsiooniline spontaansus vs struktureeritus · lühiajaline vs pikaajaline orienteeritus · eesmärkide ekspressiivsus vs instrumentaalsus · motiivide määratletus vs motiivide puudumine Kollektiivse käitumise mudelid: 1) Emotsionaalse nakkuse mudel inimesed kaotavad oma identiteedi ja isikliku vastutuse tunde, muutuvad avatuks ettepanekutele ning nad tõmmatakse kaasa nakatavast emotsioonist. 2) Lisaväärtuse mudel · sotsiaalsed institutsioonid edendavad või piiravad kollektiivset käitumist · pinge tekib siis, kui inimesed tunnetavad ebavõrdsust · üldistatud usu kasvamine ja levimine inimesed otsivad ebavõrdsusele lahendust · esilekutsuvad faktorid dramaatilised sündmused, mis toetavad jagatavat uskumust
annaabi.ee 
